Vooremaa toimetusele teadaolevalt kaalub maanteeameti juhtkond koondamisülesande täitmiseks võimalust sulgeda Jõgeva maakonnakeskuses tegutsev teenindusbüroo.
Väidetavalt on maanteeamet saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ülesande vähendada käesoleva aasta lõpuks töökohtade arvu 50 võrra. Koondamisülesande täitmiseks korraldab maanteeameti juhtkond väiksemates maakonnakeskustes asutuse pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ümber. Kärpekirves on lisaks Jõgevale õhus ka Põlva ja Valga büroo kohal. Igas büroos töötab praegu kolm inimest, kokku kaotaks töö üheksa inimest ehk koondamisplaanist saaks täidetud vähem kui viiendik.
Maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi ütles, et ametis käib arutelu teenindusbüroode reformimise osas, aga lõplikku otsust ei ole veel vastu võetud. “Seega on ennatlik konkreetsete büroode sulgemise kohta infot anda. Juhul, kui midagi muutma hakkame, anname sellest koos põhjendustega teada. Milline iganes otsus ja tegu, peab see olema nii põhjendatud kui ka selgitatud piisavalt. Praegu võtame endale aja olukorda analüüsida, teha seda võimalikult kiretult ja silmas pidades kõikide huve nii palju, kui see on otstarbekas.”
Täiendav kulu
Maanteeameti plaanitav teenindusbüroode sulgemine ning avalike teenuste sunnitud tarbimine naabermaakonna keskuses suurendab igal aastal umbes 20 000 kodaniku aja- ja rahakulu. Kui need täiendavad kulud lisada liiklusregistri teenuse riigilõivule, muutub teenuse hind ühe maakonna elanikule kallimaks kui teise maakonna elanikule. Büroode sulgemise otsusega koheldaks seega kodanikke ebavõrdselt, mis on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga.
Riigireformi projektis teatatakse, et uuenduste käigus ei tohi riigi poolt pakutavate teenuste kvaliteet kannatada ning arvestama peab juba teostatud reformidega. Kavandatav büroode sulgemine on vastuolus riigireformi ideega. Plaanitaval riigireformil on kolm põhilist eesmärki, millest esimene on kvaliteetsemate ja hästi kättesaadavate teenuste pakkumine inimestele ning teine maapiirkondade konkurentsivõime kasv.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et ametiasutuste osutatavate teenuse kättesaadavuse piiramine ja vähendamine on vastuolus regionaalpoliitikaga. “On vaja mõista, et e-teenuse juurutamine on õige, kuid mitte piisav kanal avalike teenuste osutamiseks elanikkonnale. Arvestades erinevate maakondade rahvastiku vanust ja tänapäevaste kommunikatsioonivahendite kasutamise kompetentse, ei saa kõik kodanikud e-teeninduse keskkonnas vajalikke toiminguid tehtud,” tõdes maavanem.
Büroo teenib tulu
Ta juhtis tähelepanu ka majanduslikule analüüsile. “Büroode teenuseid kasutab meie maakonnas umbes üheksa tuhat kodanikku aastas ja büroo tulu-kulu suhe on väga efektiivne. Maanteeameti teenindusbüroo kulud kaetakse kodanike tasutud riigilõivudest vähemalt kahekordselt. Teenuste eest tasutud riigilõivude summa küünib meie büroos 260 000 euroni aastas. Teenindusbüroo kulud proportsionaalselt koos maanteeameti juhtumis-, majandus- ja arenduskuludega on Jõgeval suurusjärgus 150 000 eurot. On ilmselge, et maanteeametil ei ole vajadust ega pole ka eetiline kaaluda büroode sulgemist kulude vähendamise eesmärgil, sest kohalikud elanikud katavad need ära teenuseid tarbides,” märkis Svjatõšev.
Tema hinnangul on maanteeameti otsus sulgeda osades maakondades teenindusbüroo otsene sekkumine ettevõtluskeskkonda, luues ebavõrdse olukorra sõidukite müügiga tegelevatele ettevõtjatele ning sõidukijuhtide koolitajatele.
Kodanikud kasutavad büroode teenuseid aktiivselt, teostatud liiklusregistri toimingute arv on suur ja see tõestab teenuse osutamise vajalikkust maakonnakeskuses. Näiteks mullu tehti maanteeameti Jõgeva teenindusbüroos 5800 toimingut.
2010. aastal avaldatud riigikontrolöri raportis “Riigi teenuste kättesaadavus maakondades” leitakse, et riigi teenuste kättesaadavusele maakondades ei pöörata piisavat tähelepanu ja riigiasutuste võrgu kujundamiseks puudub tervikuna läbimõeldud kava. Ei ole kokku lepitud põhimõtteid ja probleemid riigi teenuste kättesaadavuse tagamisel on tõsisemad, kui üksnes arvud seda näitavad. Riigiasutuste üleriigilise teenindusvõrgu arengut juhib ministeeriumide killustatud ning ametkonnakeskne arusaam asutuste paiknemisest ja järjest enam tehakse inimestele olulisi teenuste kättesaadavust puudutavaid otsuseid vaid rahakoti paksusest lähtuvalt, jäetakse aga arvestamata inimeste võrdse kohtlemise põhimõte.
Riigikontrolli auditis tehtud soovitused on suunatud sellele, et valitsus ja ministrid teeksid hädavajalikud sammud, mis kindlustaksid oluliste riigi teenuste kättesaadavuse vähemalt maakonnakeskustes ning parandaksid sisuliselt riigiasutuste ümberkorraldamise protsessi, et ümberkorraldused lähtuksid inimeste vajadustest, oleksid igati läbimõeldud ning ümberkorraldustega kaasnevad kulud oleksid tasakaalus oodatava kasuga.
“Miks me räägime riigiasutuste väljaviimisest pealinnast, kui me ei suuda elementaarset teenust pakkuda maakonnakeskustes olukorras, kus meil on teenuse tarbijaid piisavalt?” küsis maavanem.
Maanteeameti Jõgeva büroo
*Büroos töötab kolm inimest
*Mullu tehti 5800 toimingut
*Bürood külastas mullu 8900 klienti
*2015. aastal laekus büroo toimingutelt riigilõivu 260 000 eurot
*Büroo tegevuskulud koos arendus- ja üldkuluga olid mullu 150 000 eurot
*Riigile laekus tulu 110 000 eurot
Allikas: maanteeamet
HELVE LAASIK
