Maakonna tööturgu survestab naabrite parem palgatase

Maksu- ja tolliamet viis hiljuti läbi maksunduse alase seminari, kus selgus, et meie maakonna palgatase kasvab poole aeglasemalt kui naabrite juures, sellepärast käiakse tööl nii Tartu-, kui ka Viljandi- ja Järvamaale.


Jõgevamaalt laekuv maksutulu moodustab Eesti maakondade maksutulust kõigest 1,4 protsenti ehk 29 miljonit eurot. Sellest 90 protsenti tuleb 131 Jõgevamaa ettevõttest, mis tegelikult näitab maakonna majanduse väiksust. Samas on kohalikel omavalitsustel ettevõtete väikese arvu tõttu ettevõtjatega lihtsam koostööd teha.

Kahjuks on selline ettevõtluskeskkond ka haavatavam, sest kui üks ettevõte ära kaob, siis tekitab see antud paigas väga tõsise sotsiaalmajandusliku probleemi tööpuuduse ning laekumata jääva maksutulu näol.

Maavanem Viktor Svjatõševi väitel hoiavad suuremates keskustes inimeste elujärge üleval paljud riigiettevõtted ja riigiasutused, kus inimesed tööd saavad ja kus ringleb palju riigi raha.

Pooled registreeritud ettevõtetest ei tööta

Jõgevamaa puhul torkab silma, et töötajate arv on pidevalt vähenenud. Kui Tallinnasse ja Tartusse on Jõgevamaalt juba ammu tööle käidud, siis nüüd käiakse rohkem tööle ka naabermaakondadesse Järvamaale, Viljandimaale, Tartumaale, kus keskmine palgatase on kõrgem kui Jõgevamaal.

Samuti on palgakasv olnud naabermaakondades kiirem. Kui Jõgevamaa palgad kasvavad aastas kolm kuni viis protsenti, siis Tartumaal on palgakasv aastas seitse-kaheksa protsenti.

Umbes pooled maakonna registreeritud ettevõtetest ei oma mingit tegevust ning on MTA teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul asutatud heas usus ja mis ootavad tegutsemiseks paremat hetke, kliente, turgu. Nendes seas umbes 34 protsendil ettevõtetel on ka töötajad ja mingid palgamaksed toimuvad.

Möödunud aastal ei olnud Jõgevamaal iga kolmas kontrollitud füüsiline isik kirjas töötamise registris, mis tähendab, et ta tegi tööd n-ö mustalt. Käesoleval aastal on selliste inimeste hulk poole võrra vähenenud.

Maakondade lõikes on sellegipoolest pilt füüsilisest isikust ettevõtjate osas Jõgevamaal küllalt kurb. Umbes kümne protsendi maakonna ettevõtete puhul võib arvata, et seal makstakse ümbrikupalka. Selline pilt valitseb üldiselt kõikjal Eestis.

Tööle võetakse võlaõiguslepingu alusel

Jõgevamaa eristub teistest maakondadest selle poolest, et siin võetakse inimesi tööle võlaõiguslepingu alusel. Põltsamaal tegutseva puiduettevõtte Puit-Profiil juhataja Tiit Saar lausus, et nemad on sellel aastal mõned töövõtulepingud inimestega sõlminud. Kui võtta inimene tööle näiteks kaks või kolm kuud enne ettevõtte kollektiivpuhkust, siis enne puhkust tuleb seaduse kohaselt maksta kõigile töötajatele välja puhkusetasu. Alles vahetult enne kollektiivpuhkust tööle võetud inimesed ei ole puhkuseraha veel välja teeninud. Praktilises elus on tihti nii, et kõik vahetult enne kollektiivpuhkust tööle võetud inimesed ei tule enam pärast puhkust tööle. Kõigi nende, enne kollektiivpuhkust tööle võetud inimestega, kes pärast puhkust tööle tulevad, sõlmitakse ka töölepingud. Enne puhkusele minekut sõlmitakse niisuguste inimestega töövõtulepingud selleks, et ettevõtet sel moel kaitsta.

Tiit Saare sõnul on tal ettevõtjana huvi, et läbi MTA avalikustataks ettevõtete töötajate palgad, mis võiksid jõuda ka kohalike ajalehtede veergudele. Tiit Saare sõnul Jõgevamaal elavad inimesed neid andmeid mujalt vaevalt otsima hakkavad, aga kohalikus ajakirjanduses hakkaksid need andmed silma.

Tiit Saar lausus, et nende ettevõttes on ametis ca 100 lihttöötajat, kelle keskmine palk on ca 1500 eurot. Tiit Saare sõnul vaevalt teda usutaks, kui ta ise ajalehes kirjutaks, et tema juhitud ettevõttes niisugusel tasemel palka makstakse. Viktor Svjatõšev lausus, et tegelikult on parim reklaam headele ettevõtetele suust suhu liikuv informatsioon.

Teiste maakondadega võrreldes on Jõgevamaal küllalt kõrge palgatase pae- ja kruusakarjäärides, kus palgad on üle Eesti keskmise. Janek Leis tõdes, et tasuks tõsiselt mõelda, kuidas paremini tunnustada häid palgamaksjaid, kes on ühtlasi ka tublid maksumaksjad. MTA teabeosakonna juhataja hinnangul võiks selliseid ettevõtteid just maakonna tasandil esile tuua.

Tänasel päeval kulub Eestis 100 euro maksuraha kokku kogumiseks 40 senti, mis on Janek Leisi sõnul võrdluses teiste riikidega väga hea tulemus. MTA teabeosakonna juhi sõnul on poliitikud neilt vahel küsinud, kui palju oleks ressurssi juurde vaja, et maksukogumisel kulutused nulli jõuaks. Sellele küsimusele oleks võimalik vastata siis, kui täpselt teatakse, millised ettevõtted maksupettustega tegelevad ja kes, kus ja millise salakaubaga tegeleb.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus