Tänavu 3. juunil võõrustab Kasepää laululava Jõgevamaa suvist rahvakultuuripidu, millest võtab osa enam kui 1500 Jõgeva ning naabermaakondade lauljat ja tantsijat.
Maakonna laulu- ja tantsupeolised ning rahvamuusikud on peoks valmis ja ootavad suurt ülesastumist. Tantsupeo üldjuhi Ave Anslani sõnul on ettevalmistused kulgenud kenasti. Peol astub lavale umbes 900 tantsijat ja 800 lauljat, mis teeb sellest viimaste aastate suurima rahvakultuuripäeva Jõgevamaal.
Laulupeo üldjuht on Mare Talve ja tantsupeo üldjuht Ave Anslan. Maakondliku tantsu- ja laulupeo läbivaks teemaks on hetked. “Elu koosneb hetkedest – mida rohkem hetki me tabame ja endasse haarame, seda rikkamaks me saame,” sõnas rahvakultuuripeo idee autor Ave Anslan.
Lavastuse seovad tervikuks elu pöördelised hetked nagu lapse sünd, kooliminek või aastaaegade vaheldus. Ave Anslan märkis, et peol ei käsitleta kronoloogilisi momente inimese elust, vaid keskendutakse elu muutvatele kildudele. Rõhku on pööratud väikestele asjadele, mis võivad näiliselt tunduda ebaolulisena. Hetk endale ning sisemine kasvamine on elulised. Näiteks võib olla kasvõi hommik, mil ärkad ning hommikukohvi juures tunned iseenda tajumise hetke. Need viivud on eriti tähendusrikkad, muudavad ning mõjutavad inimese elu.
Lapselaps ja vanaema
Rahvakultuuripeole on kaasatud nii vanaemad kui lapselapsed. Noorim osaleja on nelja aastane. Vanaemadel ja lasteaialastel oma rahvatantsupidusid ei ole, ent maakonna rahvakultuuripäeval saavad nemadki oma tantsulusti näidata. Et suvel toimub XII noorte laulu- ja tantsupidu, siis kandva osa laste ja noorte repertuaarist moodustavad Tallinna suurpeo etteasted. Need noored, kes tantsupeole ei pääsenud, saavad oma etteaste teha maakonnapeol.
Jõgevamaa koorilauljate sekka on oodata koore nii Elvast kui Avinurmest ning tantsijate hulka rahvatantsijaid Nõost ja Tartust. Lisaks laulu ja tantsu nautimisele saab rahvakultuuripäeval käia laadal. Kui laulupidu algab kell 17, siis käsitöölaat on avatud kella 10-19 ja sinna pääseb ilma piletita. Laadal on müügil ainult kohalik toodang – käsitöö ja toidukraam, valikust ei puudu ka Peipsi kala.
Laulupeo vahele mahub umbes tunnine paus, mil esineb rahvaliku muusika ansambel Tuulelõõtsutajad. Kell 19 algab tantsupeo etendus.
Kohtade arv on piiratud
Esimest korda Jõgevamaa rahvakultuurifestivali ajaloos on pidu osalejale ja pealtvaatajale tasuline. Peo üks eestvedajatest, MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda juhatuse esimees, Ainar Ojasaar selgitas, et kui korraliku sündmust korraldada, siis helitehnika ja peoala ülesehitamine maksab. Piletisumma pole suur, viis eurot.
Kuid kohtade arv on piiratud. Ojasaare hinnangul mahub rahvakultuurifestivalile maksimaalset 600 pealtvaatajat. Seisukohti pole võimalik müüa, sest siis etendust ei näe. “Tahame pealtvaatajaile pakkuda vaid parimaid kohti kontserdi nautimiseks, seepärast on ka piletite arv piiratud,” selgitas Ainar Ojasaar.
Neljapäevase seisuga on Piletimaailma müügikeskkonnas saadaval veel pisut üle 200 pileti. Kohapeal müüakse ainult neid pileteid, mis on eelmüügist alles jäänud. Kui pääsmed on välja müüdud, siis peoalale ei saa. Ojasaar märkis, et kel pidu nägemata jääb, saab hiljem festivalist salvestise osta ning tantsud ja laulud järele vaadata-kuulata.
Kodanikualgatuse jõud
Peo peakorraldaja on MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda. Möödunud aasta juulis moodustatud mittetulundusühingu juhatusse kuuluvad Ainar Ojasaar, Janne Karu, Laidi Zalekešina, Merle Nisu ja Triinu Täpsi. Lihtliikmena kuulub ühendusse Tiina Tegelmann. Kuigi juhatuse moodustavad kultuurikeskuste juhid, on nad MTÜ-s eraisikuna.
“Kodanikualgatusena on maakondlikke sündmusi ühe katuse alt lihtsam korraldada. Varasemalt esitas iga osapool oma lõigu projektist, kuid nüüd saame selle kirja panna ühe tervikuna,” sõnas Ojasaar.
Rahvakultuuripäeva toetavad Jõgevamaa omavalitsuste liit, Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, kohaliku omaalgatuse programm, Jõgeva maavalitsus, Jõgeva linn, Pala vald, Rahvakultuurikeskus ja jäätisetootja Balbiino.
MARGE TASUR
