Maakonna noored jagasid osaluskohvikus ideid ja kogemusi

Möödunud nädala neljapäeval peeti Luua metsanduskooli klubis Jõgevamaa noorte osaluskohvik. Laudade taha kogunesid arutlema maakonna noored ning noortemeelsed spetsialistid.  


Osaluskohvik toimub maailmakohviku meetodil, kus osavõtjad liiguvad lauast lauda ja igas lauas on aruteluks erinev teema. Nii kohtuvad laudade taga noorte esindajad ja otsustajad, et omavahel kogemusi ja ideid jagada. Samal ajal toimusid sarnased osaluskohvikud ka ülejäänud Eesti maakondades.

Eduka sündmuse taga on töökad noored. Jõgevamaa osaluskohviku koordinaatori Raili Laasi sõnul oli kõigepealt vaja luua meeskond. Kuueliikmeline seltskond jagas ülesanded omavahel ära: suheldi sponsorite, otsustajate, lauajuhtide, koolide, meelelahutajate, tehnikat tundvate inimestega ja tegeldi päevajuhi otsimisega.

 “Koordinaatori ülesanded olid määratud – tema on ürituse peakorraldaja, maavalitsusega suhtleja ning hoolitseb toitlustamise ja toimumiskoha eest,” rääkis Raili Laas ettevalmistustöödest.

Osaluskohvik on varem toimunud Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees. Tänavuse koordinaatorina mõtles Raili viia osaluskohviku uude kohta ja Luua oli selleks kõige sobivam.

Kaasatud on paljud noored

Info osaluskohvikust jõudis kõikide maakonna põhikoolide ning gümnaasiumide huvijuhtideni, kes seda noortele edasi jagasid. Osaluskohvikusse tulid need, kellel oli huvi kaasa rääkida. “Kahjuks pole Palalt veel ühtegi huvilist seda sündmust külastanud, kuid loodame, et nad teevad seda tulevikus,” oli Raili lootusrikas. Küll aga oli kohal noori Jõgevalt, Põltsamaalt, Palamuselt, Voorelt, Puurmanist, Lustiverest, Tabiverest ning Luualt.

Üleriigilisteks teemadeks olid sellel aastal viha: “Kui kardad vihast lõhki minna, ära sauna mine”; maapiirkonna ettevõtlus: “Võta maa(l) ette”; haridus: “Haridussüsteem kastist välja” ja välismaa: “Mine, aga tule”.

Maakonna tasandil võeti teemaks karjäär:  “Paberitega võetakse, aga isikuomaduste pärast vabastatakse”, alkohol: “Vähem alkoholi = rohkem elu” ning Jõgevamaa noored: “Jõgevamaa noorte hüvanguks”.

Kohalikud teemad valisid noored koostöös maavalitsusega ja keskseks sooviks oli noorte elu Jõgevamaal paremaks muuta. Raili Laas rääkis, et aruteluküsimusteks üritasid korraldajad leida noortele olulised murekohad. Nagu igal aastal, lähevad ka sel korral lahendused ja probleemitõstatused Eesti Noorteühenduste Liitu, kus koostatakse üle-eestilised kokkuvõtted, millest võetakse suunad järgnevateks tegevusteks. Samuti on plaanis Jõgevamaa noortekogu uuel koosolekul arutleda osaluskohviku teemadel, et saada sisendit järgmisse aastasse. Näiteks on kindel plaan korraldada Jõgevamaa noortele suvepäevad ning võimalusel ka noortekonverents.

Seitse ette võetud aruteluteemat

Teema puhul, mis sõnastati “Kui kardad vihast lõhki minna, ära sauna mine!”, oli lauas spetsialistiks ehk otsustajaks Tanel Talve. Noored leidsid kokkuvõtvalt, et tuleks selgeks teha piir oma arvamuse ja vihakõne vahel. Uudiste juures tuleks ära võtta võimalus kommenteerida või siis tohib seda teha ainult avalikult. Ei tohi luua turgu negatiivsetele uudistele. Meedia ei tohiks olla erakätes, riik võiks luua asutuse, kus artikleid kontrollitakse.

Teise teema “Võta maa(l) ette” lauas oli otsustajaks  osaühingu Softcom juhataja Priit Pettai. Noored märkisid, et maal võiks olla rohkem üritusi, mis meelitaks siia noori ettevõtjaid. Veel leidsid nad, et kui maal on juba edukad ettevõtjad ees, siis see võib sinna järjest rohkem ettevõtlikke inimesi tulla. Maale tuleks töökohti juurde luua, mis sobiksid ka noortele inimestele. Rohkem võiks olla  kultuuri- ja meelelahutusüritusi. Noored usuvad, et ettevõtjaid toob maale odavam elu ning väiksem konkurents.

Kolmada teema “Haridussüsteem kastist välja” lauas oli otsustajaks Jõgeva maavalitsuse haridusnõunik Heiki Sildnik. Noored tõid välja, et koolides peaks rohkem rääkima kujundlikust hindamisest ning seda ka rakendama. Oskusaineid võiks hinnata mitte-eristavalt “mittearvestatud” või “arvestatud”. Alates seitsmendast klassist võiks hindamine toimuda  punktiskaalal, kus tuleb mõelda viiepallisüsteemi  muutmist kümnepallisüsteemiks.

“Mine, aga tule” puhul oli otsustajaks Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristi Kreek. Kristi oli eelmisel õppeaastal vahetusõpilane Rootsis ning ta on YFU Eesti vabatahtlik. Kristi arutelu lauas arvati, et valitsus peaks oma rahvale rohkem tähelepanu pöörama. Üheskoos tuleb säilitada traditsioone, nagu laulu- ja tantsupeod. Eestis peaksid olema kõrgemad palgad või siis madalamad maksud, et rohkem raha jääks kätte. Kindlasti peaksime hindama seda, mis on meie riigis head ja mis on olemas, mitte minema mujale õnne otsima.

Teema “Paberitega võetakse, aga isikuomaduste pärast vabastatakse” otsustajateks olid Adavere põhikooli õpetaja Merle Karuks, Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfospetsialist Anneli Peterson ja karjäärinõustaja Hele Kull. Noored leidsid, et haridus on töölesaamisel väga oluline. Peale hariduse on oluline veel ka inimese väljanägemine ning tema huvi töökoha vastu. Noored arvasid, et inimesi vallandatakse töölt ka sellepärast, et töövestlusel  saadud esmamulje võib olla petlik. Tööl püsima jäämiseks peab inimene olema kohusetundlik, empaatiline, täpne, tolerantne, aus, hea pingetaluvusega. Tal peab olema huvi töökoha vastu ning ta ei tohiks tekitada konflikte.

Kuues teema “Vähem alkoholi = rohkem elu” otsustajaks oli Kaido Alev, kes on terviseedenduse ja spordi peaspetsialist Jõgeva maavalitsuses. Noored saavad aru, et alkoholile on raske “ei” öelda. Nad mõistavad ka, et parim lahendus on see, kui sõber ütleb alkoholi pruukivale noorele, kui nõme see tegevus on. Noored tõid lahenduseks selle, et tuleb luua uusi tegevusi ning hobisid, et vältida alkoholi joomist.

Seitsmes teema “Jõgevamaa Noortekogu (JNK)” laua otsustajaks oli Jõgevamaa Noortekogu president Sigrid Laurikainen. Arutelude käigus selgus, et JNK võiks korraldada tihedamalt väiksema sündmusi. Kohalikud noored tunnevad huvi ka motivatsiooni-koolituste vastu, mis oleks hea võimalus tutvuda teiste maakondade noortega. Lisaks võiks korraldada laagreid, teemapäevi ja tutvumisõhtuid, et noori maakonna eri otstest ühendada. JNK võiks hakata saatma oma infot õpilasesinduste presidentidele, nii oleks igas koolis infoisik, kes korra kuus tutvustab tulevasi sündmusi. Veel toodi ideedena välja ühepäevased õpilasevahetused, rohkem töövarjupäevi, koostöö teiste organisatsioonidega, noortepeod, vabatahtliku töö päevad kodukohas, suvepäevad, küladevahelised spordivõistlused.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus