Käesoleva aasta esimene pool on selja taga ja nagu karta võis, jätkub Jõgevamaal rahvaarvu kahanemine. Kolmes maakonna omavalitsuses kokku vähenes elanike arv kuue kuuga 300 võrra. Seda tingib nii väljaränne kui elanikkonna vananemine. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõgeva maakonna rahvastiku osatähtsus Eestis 2,21 protsenti.
Nagu numbritest näha, ei ole haldusreform rahvaarvu vähenemise tempot põrmugi pidurdanud, nagu reformi autorid heauskselt välja pakkusid. Pigem on see tendents isegi kiirenenud.
„Eks rahvaarvu vähenemise taga ole meil samad põhjused, mis igal pool mujalgi. Jätkuvalt toimib ka tõmbekeskustesse liikumine. Seda ei ole võimalik lihtsate vahenditega pidurdada,” märkis Põltsamaa vallavanem Margus Möldri.
Tema sõnul peaks riik maapiirkondadesse hoopis suuremaid investeeringuid tegema ning muutmist vajaks ka maksupoliitika. „Mis puudutab suhteliselt suurt vallasisest inimeste liikumist (vallasiseselt vahetas elukohta 182 inimest), siis arvan, et selles osas on tegu registri korrastamisega. Kindlasti ei ole omavalitsusel selliseid võimalusi, et need protsessid teistpidi pöörata. Probleemiks on kohalik töö- ja ka meelelahutuskeskkond.”
Kui Põltsamaa linnas vähenes poole aastaga elanike arv 19 võrra, siis vallas oli vastav näitaja 89. Suhteliselt kõige enam kaotas kuue kuuga oma elanikest aga Mustvee vald, tervelt 62. Mustvee linn jäi väiksemaks 15 inimese võrra. Jõgeva vallas, kus langemisruumi rohkem, vähenes rahvaarv 149 võrra.
Paratamatuse vastu ei saa
„Ühelt poolt toimub Mustvee vallas elanikkonna vananemine nagu igal pool mujalgi. Teisalt on aga näiteks Voorele juurde tulnud inimesi küll mujalt Eestist, küll Soomest. Seetõttu saan kinnitada, et ka täiesti positiivset liikumist on Mustvee vallas märgata,” tõi välja Mustvee vallavanem Jüri Morozov.
Ta on seisukohal, et suures osas on selline liikumine seotud inimeste elamistingimustega. „Meil on noorteküla käima lükatud. Oluline on, et kohapeal oleksid olemas kool, lasteaed ja muud esmavajalikud asutused. Kõige tähtsam on luua inimestele head tingimused elamiseks. Lisaks hea internetiühendus, korralikud sõiduteed jne. Kui need on olemas, siis tulevad ka ettevõtlikud inimesed.”
Ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo tunnistas, et vald saab ja peab korda tegema taristu, rajama lasteaiad ja koolid koos võimalustega saada huviharidust. Samuti tuleb luua võimalused kultuuriliseks meelelahutuseks ning sportimiseks. „Kindlasti peaks vald jõudumööda abistama siin tegutsevaid ja siia tulla tahtvaid ettevõtjaid. Inimesed peavad saama siin elada ja tarbida seejuures esmavajalikke teenuseid. Jõgeva linnas on juba ammu olemas üks Pedja jõe äärne planeering, kuhu saab välja anda ehituskrunte.”
Olgo lisas, et räägitakse küll nõudlusest ehituskruntide järele, kuid elu näitab, et praktiliselt neid eriti ei vajata.
Millega siis omavalitsusi inimsõbralikumaks muuta, et inimesed siit ei lahkuks?
„Hea näide on ju Soomest tuua, kus mingil hetkel asus teatud piirkonda elama ettevõtlik inimene, kes pani aluse tulevasele Nokia firmale. Poliitilisel tasandil oleks mõistlik kehtestada kinnisvaramaks. Kui keegi ehitab endale maale miljon eurot maksva elamu, siis ei õnnestu tal seda mingil juhul sama suure summa eest müüa. Meil kõigil on võimalik rahvastikuprotsesside muutmiseks midagi teha: nii inimestel endil, kohalikel omavalitsustel kui ka riigil,” kinnitas Jüri Morozov.
Saatuslikuks saab rahanappus
Põltsamaa valla juht Möldri usub, et nende piirkonnas tuleks tugevalt panustada turismile, et siin oleks selle teemaga seoses piisavalt sagimist. Samuti on vaja, et sellele lisaks oleks esindatud heal tasemel meelelahutus. Enamasti lahkutakse aga oma koduvallast ikka väikese palganumbri tõttu.
„Põltsamaa valda pelgavad tulla ka ettevõtjad, sest kohapeal ei ole piisavalt tööjõudu. Meil on kohapeal ettevõtteid, kes maksavad liiga väikest palka, kuid on ka erandeid, näiteks Palmako. Mõistlik oleks pakkuda Põltsamaale ümber asujatele mingisugust stardipaketti. Ehkki raha on alati vähe, näitab lihtne kalkulatsioon, et siia ümber asuv tööealine elanik teenib oma maksuraha näol stardipaketi summa üsna kiiresti tagasi,” ütles Möldri.
Aare Olgo arvates on Jõgeva vallas ühelt poolt puudus kõrgemapalgalistest töökohtadest, teisalt aga inimestest, kes need kohad võiksid täita.
„Kõige tähtsam on luua Jõgeval head elamistingimused, sest siit saab edukalt Tartusse tööle käia. Lisaks püüame luua tingimusi selleks, et Jõgeva vald oleks elukeskkonnana meeldiv, kuid suured tõmbekeskused meelitavad inimesi jätkuvalt maapiirkondadest ära liikuma, lisaks veel Soome,” tõdes Olgo.
Haldusreformi üks põhipostulaate oli, et suuremad omavalitsused suudavad luua paremad elamistingimused ja see aitab pidurdada rahvastiku äravoolu. Üheksa kuud on ilmselt siin ka liiga lühike aeg, et suunamuutusi näha, kuid samas kiirustab elu tagant.
Elanike arv maakonnas
1. juuli 1018 võrreldes aasta algusega
Jõgeva vald 13 740 – 149
Jõgeva linn 4937 – 49
Põltsamaa vald 9923 – 89
Põltsamaa linn 3982 – 19
Mustvee vald 5581 – 62
Mustvee linn 1273 – 15
TOOMAS REINPÕLD
