Neljapäeval kogunesid Jõgeval maakonna heaolu eest seisjad, kelle ülesandeks on järgmise aasta 15. jaanuariks kokku panna uus Jõgevamaa arengukava. Selle esimene arutelu puudutas turismi ja mainekujundust.
SA Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega panevad kokku Jõgevamaa 2035+ arengustrateegiat, mis aitaks parandada Jõgevamaa elanike eluolu. Sealjuures toetutakse Jõgeva maakonna planeeringule, kohaliku omavalitsuse arengukavadest tulenevale infole ja kohaletulnute arutelule.
Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millendi sõnul kogunes ühise laua taha umbes 20 inimest ning arutelu kandis vilja. „Esialgu tuleb meil tutvuda kolme kohaliku omavalitsuse tegevuskavadega,“ ütles Millend. Paraku pole vallad arengukava koostamiseks vajalikke materjale täiel määral valmis saanud. „Me anname endale aru, et sellised asjad võtavad aega,“ märkis Millend, tõdedes, et ajapuuduse tõttu pikiti august aruteludega siiski täis ning kohaliku omavalitsuse arutelud ei pruugi anda täit maakondlikku mõõdet. „Meie ülesandeks on panna kolme tugeva tegija puhul kokku arengustrateegia,“ lisas ta.
See valus teema identiteet
Mainekujundus on Jõgevamaal valulik teema. Viimane piisk selles karikas oli riigihalduse ministri Janek Mäggi väljaütlemine. „Minu põhimõte on see, et olgu kodus mis on, aga positiivne kuvand peab väljapoole olema. Kui ise positiivset kuvandit ei loo, siis keegi teine seda ka ei tee,“ sõnas Millend, kes enda sõnul ministri öeldut heaks ei kiida.
„On kurb, et väljastpoolt tuleb selliseid väljaütlemisi. Mina olen siin sündinud ja kasvanud, olen Tallinnas elanud ja tagasi tulnud. Kõik need inimesed, kes siin elavad ja töötavad, on tublid kodanikud ja piirkonna patrioodid. Kõrvaltvaatajana tunnen, et kui sõimatakse Jõgevamaad, siis on see siinsetele elanikele solvav. Nad ei elaks ju siin, kui neile siin ei meeldiks,“ leidis Millend.
JAEKi juhataja leiab, et Jõgevamaa on üks rikkamaid piirkondi, sest meil on eeliseid, mida mujal maailmas ei ole. „Meil on puhas loodus ja õhk ja tugev põllumajanduspiirkond,“ väitis Millend, lisades, et välismaalt tulevad turistid leiavad, et siinset loodust rikkuda ei tohi. „Me peaksime vaatama kogu maailma mõõtmes. Me oleme kõige tugevam põllumajanduspiirkond, meil on võimalused ja oskused,“ sõnas Millend, kiites Eesti Taimekasvatuse Instituuti, kus aretatakse põllukultuure, mille toel saaks maailma näljahädast päästa. „Me oleme liiga enesekeskseks muutunud ega oska oma häid omadusi ära kasutada,“ tõdes ta.
Jõgeva linna esindaja puudus
Äsjasel kokkusaamisel arutati, kuidas ja mida saaksime ise ära teha, et end turistile köitvamaks teha. Tegelikult piisab ka vähesest. „Info jagamise poolel on meil kõvasti arenguruumi. Neljapäevane koosolek oli väga hea, sest tuli konkreetseid ja selgeid ettepanekuid, mida saaks ka JAEK ära teha,“ kinnitas Millend. Üks pisike, kuid samas oluline on info jagamine ja viidastamine, kas või selleks, et siia tulnud turist leiaks lähima tualeti või toitlustuskoha. „Jõgeva linna puhul toodi näide, et kui inimene siit läbi sõidab või tanklas peatub, võiks olla märgatav turistiinfo, näiteks kaart, kus peal majutus- või toitlustuskohad.“
Jõgeva linnas on puudus majutuskohtadest. „See teema oli teravalt arutelul. On kahju, et Jõgeva linna esindaja kokkusaamisel ei osalenud. Põltsamaa, Mustvee ja Kuremaa oli väga tugevalt esindatud, mingil määral ka Palamuse ja Sadala,“ loetles Millend, lisades, et Jõgeva linn on käed rüppe lasknud, arvates, et Jõgeval pole midagi näidata.
„Ettevõtja ei loo siia majutust, kui pole nõudlust,“ rõhutas Millend, leides, et ilmselt ei olda majutuskohtade vastu, kuid need saavad tekkida vaid initsiatiivi näidates. Lisaks peab ettevõtja teadma, mida teeb.
Agroturismi Tallinnast ei leia
Suurim probleem on praegu bussitäie rahva majutamise ning toitlustamisega. Kui inimesed veel toidu pärast maakonda ei külasta, siis vähemalt Mustvee teeb selles osas väikseid samme, mis võivad pikas perspektiivis end siiski ära tasuda.
„Rääkisime ka pakettreisidest ja sellest, kas võiksime need ise koostada,“ sõnas Millend, täpsustades, et sellisel juhul paneks JAEK paketi kokku, kaasates turismiettevõtteid. Nii saaks erinevatele huvigruppidele keskenduda, näiteks peredele, kirjandushuvilistele või loodusesõpradele. „See pole levinud viis, sest tavaliselt lähtutakse reisipaketti kokku pannes siiski konkreetse seltskonna soovidest. See ei takista aga proovimast ning meie ressurssidest lähtuvalt saaks paketi siiski kokku panna. Meil on suviti loodusturistidele palju pakkuda. Agroturism on uus asi, see nõuaks põllumeeste liiduga koostööd. Raul Soodla oli kohal ja ilmutas selleks valmisolekut ja tahet. Agroturismi ei saa Tallinn pakkuda ja see oleks meile hea eristumise variant,“ kinnitas Marve Millend.
KERTTU-KADI VANAMB
