Möödunud reedel Peipsimaa kalandusega tutvunud maaeluminister Tarmo Tamm peab selle majandusharu heaks käekäiguks iseäranis vajalikuks mitmekülgset koostööd piirkonna kalapüüdjate, -töötlejate ja -turustajate vahel. Minister sai kaasa ettepanekuid kalapüügi paremaks korraldamiseks kohalike ettevõtjate huvides.
Kasepääl peetud kohtumisel andis maaeluministrile Peipsi kalanduse käekäigust ülevaate Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk. Ta märkis, et organisatsioonis on praegu 128 liiget ning eelmisel tegevusperioodil viidi läbi neliteist projektitaotluse vooru, kuhu laekus 200 projekti, millest 144 rahastati. “Põhiliselt kulutati raha sadamate uuendamiseks ja ehitamiseks. Praegu peame esmatähtsaks kala väärindamist ja tegevuse mitmekesistamist kalandussektoris,” lisas Pirk.
Edu toob kala väärindamine
Maaeluminister Tarmo Tamm toonitas, et samuti kui kogu Eestis nii ka Peipsi ääres sõltub kalandussektori edu ennekõike koostööst, see tähendab tahet ja oskust ühendada piirkonnas kala püük, töötlemine ja turustamine. “Majanduslikku edu toob just kala väärindamine. Ühistegevus võimaldab rikkaks saada. Selle puudumisel tekib aga oht, et keegi piirkonnast kaugemalt hakkab kala odavalt kokku ostma,” märkis ta.
Minister tõi eeskujuks Pärnumaa kalandusettevõtjad Audrust, kes on parema tulemuse nimel organiseerinud ühistegevust kala püüdmisel, külmutamisel ja müümisel ning asunud püügikvoote kokku ostma ka Soomest.
Peipsi kalanduspiirkonnas tehtust ühisturunduse ja tootearendamise alal rääkis ka üheksast liikmest koosneva Peipsi Kalandusühistu tegevjuht Ilmar Metsanurk.
MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom ütles organisatsiooni tegevust tutvustades, et Peipsil kala püüdmise ja siinkandis puhkuse veetmise vastu on hakanud huvi tundma Hollandi harrastuskalurid, kelle tellimusel praegu paketti kokku pannakse. “Reiside käigus tahavad hollandlased vähemalt kaks pikka päeva Peipsil veeta,” lausus Ploom.
Kalurid vajavad individuaalkvoote
Koosolijad tegid maaeluministrile ettepaneku kehtestada individuaalkvoodid, mis võimaldavad kutselisel kaluril püüda ajal, mil see tema huvides on majanduslikult kõige kasulikum. Praeguse nn olümpiapüügi ajal on sunnitud kõik korraga püüdma hakkama, sest kui hiljem alustada, võib kvoot juba täis olla. Veel sooviti, et lõpetataks üheksakümnendate aastate alguses toonaste maavanemate kindlaks määratud püügiõiguste jaotamine Peipsiäärsete maakondade vahel. “Jaotamisel peaks arvestama kolme järve, ehk peale Peipsi ka Põlvamaa territooriumile jäävate Pihkva ja Lämmijärve, olemasolu. Vastasel korral kannatavad Põlvamaa kalurid,” selgitas Urmas Pirk. Tarmo Tamme sõnul võetakse ettepanekud maaeluministeeriumis arutlusele.
Maaeluminister ja teda saatnud kalanduse- ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ja ministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ning nõunik Eveli Post külastasid ka Jõgevamaal Pala vallas Sassukvere ja Tartumaal Varnja sadamat, Tartus kohtuti Tartu Ülikooli Mereinstituudi direktori Toomas Saadiga.
JAAN LUKAS
