Homme ootab Eesti maarahvas linnarahvast enda juurde külla: teoks saab kolmas üleriigiline avatud talude päev. Jõgevamaal võõrustab külalisi üheksa talu ja muud maaettevõtet. Üks neist on Tooma hobusekasvandus, kus sirgunud traavlid teevad ilma paljude riikide hipodroomidel.
Tooma hobusekasvandus ehk Tooma Põllumajanduse OÜ lööb avatud talude päeval kaasa esimest korda.
“Mõtlesime, et ehk on rahval huvitav näha ka sellist ebatüüpilist põllumajandusettevõtet, kus ei toodeta piima, liha ega teravilja, vaid kasvatatakse hoopis hobuseid,” ütles hobusekasvanduse talli töödejuhataja Martin Ilves.
Et Tooma tallides on töötegijaid vaid neli (peale Martin Ilvese veel kolm tublit naist), ei jää neil aega külalistele kultuuriprogrammi või muid atraktsioone pakkuda ega kohvikut pidada. Isegi ratsutamisvõimalust ei pakuta, sest Tooma hobused pole ratsahobused, vaid traavlid. Aga traavlite elutsükli sellest osast, mis möödub Toomal, tahetakse huvilistele küll põhjalik ülevaade anda.
“Näitame ära seemendusruumi, näitame hobuseid, räägime, kuidas neid toidetakse, treenitakse ja nende tervise eest hoolitsetakse. Toome välja ka kärud, mida hobused traavivõistlustel veavad. Kavatsesime ka arvuti vahendusel traavivõistlusi vaadata, aga kahjuks pole meie firma juhil Jaanus Mikul võimalust avatud talude päeval Toomal viibida. Ja tema on ainus, kes oskaks traavivõistlusi asjatundlikult kommenteerida.
Ta osaleb ka ise traavivõistlustel, tõsi, mitte proffide, vaid amatööride klassis,” sõnas Martin Ilves.
Tooma kari koosneb hetkel 58 hobusest. Neist 11 on tänavused varsad, 15 mullused varsad, üks “pensionipõlve” pidav täkk ja ülejäänud sugumärad. Tuleval aastal on plaanis saada 20 varssa.
“Omanik otsustab, millised märad tiinestatakse ja millise täku spermaga,” selgitas Martin Ilves.
Tooma hobused kuuluvad rootslase Mats Gabrielssoni firmale Stall Oxalis. Tooma hobusekasvandus, mille omanik on samuti Gabrielsson, pakub Stall Oxalisele traavlite üleskasvatamise teenust.
Rootsi registrisse
Tooma hobusekasvatuse seemendusruum on saanud saanud Rootsi veterinaarametilt tunnustuse ja on tänu sellele justkui tükike Rootsi riiki. See võimaldab kanda Toomal sündinud varsad Rootsi hobuste registrisse. See tõstab aga oluliselt nende turuväärtust.
“Meie ühe aastakäigu varsad viiakse sügisel kõik koos kuuks ajaks Rootsi, kus nendega vajalikud registritoimingud ära tehakse ja neile passid välja antakse,” ütles Martin Ilves.
Minu naljatades esitatud küsimusele, kas varssadelt rootsi keele oskust ei nõuta, vastas Martin Ilves, et pigem tuleks neil vene keel ära õppida: Rootsi hipodroomidel – aga just seal hakkab suurem osa Tooma traavlitest jooksma – tegutsevate treenerite hulgas on päris palju vene rahvusest neide. Eesti tüdrukuid samuti.
Traavlite treenimine algab nende oheliku otsas kõndima viimisest. Järgneb nn karussellitreening seadmega, mida huvilistel hommegi näha on võimalik.
Aastaseks saanud hobuseid hakatakse kolm korda nädalas jooksutama.
“Kerge jooks arendab hobuste lihaseid ja kopse,” selgitas Martin Ilves. “Kopsud on traavli jaoks väga olulised, sest kehvade kopsudega loom ei suudaks joosta. Ja lihastele esialgu mõõduka koormuse andmine aitab vältida vigastusi siis, kui juba suuremate koormustega trenni tegema hakatakse.”
Pooleteise aastased hobused hakkavad juba Tallinna hipodroomil treenimas käima. Algul on see pigem käruga harjumise trenn, hiljem hakatakse, käru taga, juba tõsisemalt jooksma.
Ilvese sõnul ei kujuta keskmine Eesti inimene, kes pole traavivõistlustega kokku puutunud, ettegi, kui tähtsad on rootslaste jaoks traavivõistlused, sest Rootsiga võrreldes on meie traavivõistluste kultuur nõrguke. Mai lõpus Stockholmis Solvalla hipodroomil toimuv Elitloppet ei jää näiteks olulisuselt ja külastajate arvult alla meie laulupeole.
Eesti inimene ei tee naljalt vahet ka traavlil ja ratsahobusel.
“Traavlid on väiksemat kasvu ja tagajalad on nende n-ö mootor. Ka rinnak peab neil tugev olema, sest see viitab suure mahuga kopsudele,” ütles Martin Ilves ja lisas, et traavlid pannakse juba kaheaastaselt käru ette, ratsahobused hakkavad ratsanikuga trenni tegema alles kolmeaastaselt. Ning traavli karjäär on tavaliselt lühem.
Kallis kaup
Traavlit ei osta keegi uisapäisa.
“Mõne ostja jaoks on kõige tähtsam hobuse sugupuu. Kui ta valib kindla sugupuuga hobuse, pole tema jaoks alati tähtiski, kas temast ka hea jooksja tuleb,” sõnas Martin Ilves. “Kui aga hobust hakkab ostma võistlustalli omanik, on hobuse potentsiaal jooksjana väga oluline. Mõnikord usaldavad nad enda, mõnikord oma treeneri(te) silma. Treenerid käivad mõnikord Tallinna hipodroomil meie noorte hobustega sõitmas, mõnikord aga ka siin, Toomal, meie aastasi sälge vaatamas,” rääkis Martin Ilves.
Tema sõnul on traavlid väga kallis kaup, ent konkreetsetest numbritest pole ta ise pädev rääkima, sest müügiga tegeleb traavlite omanik, Stall Oxalis.
Toomal kasvatatud traavleid võib leida kõigi Skandinaavia riikide hipodroomidelt, aga ka näiteks Leedust. Valdav osa müüdud traavlitest teenib omanikele raha siiski Rootsis. Traavivõistlused ongi rohkem äri kui sport. Rootsis on see õigupoolest tõsiseltvõetav majandusharu, mis annab tööd 30 000 inimesele.
Kui paljud teised homme külalisi vastu võtvad põllumajandusettevõtted on välja kuulutanud kindlad kellaajad, millal majapidamist tutvustavale tuurile minnakse, siis Toomal on homne päevakava vaba.
“Esimest korda osaledes pole meil mingit ettekujutust, kui palju rahvast kohale tuleb. Aga kui paraja grupi jagu inimesi koos, saadame kellegi rahvaga ringile. Meil oskavad kõik töötajad traavlite kasvatamisest põhjalikult ja asjatundlikult rääkida,” ütles Martin Ilves. “Usun, et kui meil tänavune avatud talude päev korda läheb, siis pakume tuleval aastal juba natuke “kirjumat” programmi.”
Üle Eesti avab homme külastajatele uksed 280 talu, põllumajandusettevõtet, väiketööstust ning muud maamajanduse ja -turismiga tegelevat ettevõtet. Avatud talude päeval osalevate talude ülesleidmist lihtsustavad nutirakendused LiveTeam ja Navicup. Paberkaarte, mis talude juurde juhatavad, saab Olerexi ja Alexela suurematest tanklapoodidest ning Rimi “Talu toidab” lettidest.
Jõgevamaal ootavad avatud talude päeval külalisi:
* Aru talu ja Kangro talu iluaed (Juula küla, Tabivere vald)
* Eesti Taimekasvatuse Instituut (Jõgeva alevik, Jõgeva vald)
* Kääpa OTT (Saare vald)
* Keraamika- ja disainihoov Loov Energia (Torma alevik, Torma vald)
* OÜ Marimarta (Koimula küla, Torma vald)
* Miku talu (Ookatku küla, Torma vald)
* Pajusi ABF-i Kalana farm (Kalana küla, Pajusi vald)
* Sadala Mahe (Leedi küla, Torma vald)
* Tooma hobusekasvandus (Tooma küla, Jõgeva vald)
RIINA MÄGI
