Äsja valminud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring kinnitab, et eestimaalased hindavad kõrgelt nii keskkonnaseisundit kui ka looduses aja veetmise võimalusi, teatas keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist.
“Saime uuringust teada, et viimase aasta jooksul on looduses aega veetnud 90 protsenti elanikest ning 55 protsenti on käinud ka loodusõppe- või matkaradadel. Seega ei kinnita uuring arvamust, et eestimaalased on loodusest dramaatilisest kaugenenud. Keskkonnaministrina on mul puhas rõõm, et 84 protsenti vastanutest käis looduses korduvalt, olgu siis seenel, marjul, kalal või muul eesmärgil,” märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.
Eesti keskkonnaseisundit tervikuna peab heaks 89 protsenti elanikest. Halvaks hindas keskkonna olukorda kaheksa protsenti. Probleemseteks valdkondadeks on inimeste arvates näiteks mere puhtus, maavarade kaevandamine, siseveekogude kalastiku olukord ning loodusressursside säästlik kasutamine. Nii mere kui ka siseveekogude puhtus oli ka teemaks, millele inimesed soovitasid senisest enam tähelepanu pöörata.
Regioonidest eristub negatiivsete hinnangute alusel Ida-Virumaa, mille elanikest 23 protsenti pidas Eesti keskkonna seisundit halvaks. “Ida-Virumaad iseloomustab üleüldine vähesem teadlikkus ja keskkonnahoidlik käitumine ning ka negatiivsemad hinnangud nii keskkonnaseisundile kui inimeste keskkonnateadlikkusele. Idavirulased hindasid ülejäänud elanikkonnaga võrreldes negatiivsemalt näiteks jäätmemajandust, välisõhu ja vee puhtust, tööstussaaste vältimist, loodusressursside säästlikku kasutust ja keskkonna-alase huvihariduse kättesaadavust,” tõi Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu esile.
Veidi positiivsemalt kaldusid mitmete keskkonnavaldkondade olukorda ning jäätmete taaskasutust hindama nooremad inimesed. “Kliimamuutuste leevendamisest rääkides paistavad teemaga kõigist vanuserühmadest kõige enam kursis olevat 15-19-aastased. Noorte positiivne kriitikameel ilmneb ka asjaolus, et alla 30-aastased hindasid enda käitumist keskmisest harvemini keskkonnateadlikuks. Ilmselt on põhjus selles, et noored teavad, mida keskkonnateadlik käitumine enesest tegelikult kujutab ning nende suhtumine enda käitumisse on ka vastav,” märkis keskkonnaminister.
Oma käitumist peab keskkonnateadlikuks 89 protsenti vastajaist, kusjuures 17 protsenti isegi väga keskkonnateadlikuks. Teiste inimeste käitumist on läbi uuringute hinnatud madalamalt, ning seekord ka tänavu – keskkonnateadlikuks pidas teiste inimeste käitumist 72 protsenti, mitte-keskkonnateadlikuks aga 24 protsenti. “Eelnevate uuringutega võrreldes on arvamused teiste inimeste käitumise osas siiski paranenud. Veel kaks aastat tagasi oli neid, kes hindasid teiste käitumist keskkonnateadlikuks viie protsendi võrra vähem ning kuue aasta eest lausa kolmandiku võrra vähem. See annab tunnistust, et inimesed tunnetavad üldist keskkonnateadlikkuse kasvu,” selgitas Vainu.
Silmast-silma küsitlusuuringu viis Turu-uuringute AS läbi 2016. aasta mais. Juhuvalikuga küsitleti kokku 1000 üle 14-aastast Eesti elanikku. Uuringus käsitletud teemadering hõlmab lisaks keskkonnateadlikkusele ka arvamusi praegusest keskkonnaolukorrast, arusaamu keskkonnakaitsest, suhtumist erinevatesse energiaallikatesse, huvi keskkonnateemade vastu ning rahulolu sellekohase teabe kättesaadavusega. Uue teemana olid käesolevas uuringus sisse toodud teadlikkus ning suhtumine kliimamuutustesse.
Uuringu aruandega saab tutvuda siin<http://www.envir.ee/et/uudised/uuring-90-eestimaalastest-kaib-vahemalt-korra-aastas-looduses>.
Vooremaa
