Rahvusvahelisel töötervishoiu ja -ohutuse alasel konverents “Kas aeg tapab?” räägiti uutest tööajavormidest, muutunud tööajast, selle mõjust töötamisele ning töötaja tervisele. Samuti arutati, kas muutunud tingimustes oleks vaja uut tööaja regulatsiooni, teatas tööinspektsiooni meedianõunik.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles avakõnes, et uued tööajavormid muudavad töötamise paindlikumaks ja mugavamaks. “Kaugtöö võimaldamine algab usaldusest – kas tööandja usaldab, et töötaja täidab tööülesandeid ka kontorist eemal olles. Töötaja peab usaldust oma hea tööga õigustama,” ütles Maripuu. “Samas tähendab suurem paindlikkus sageli aga seda, et ajataju ja piirid kaovad ja inimene teeb kauem tööd. Kvaliteetne töö tähendab ka kvaliteetset puhkust. See on oluline, et säiliks meie tervis ja teeksime tööd ohutult,” lisas ta.
Paindlikust tööajast ja kaugtööst rääkis konverentsi peaesineja Saksamaa tööpsühholoog Sarah Wulfert,. Prantsusmaa Riiginõukogu nõunik petitsioonide alal Jérôme Marchand-Arvier avas Prantsusmaa tööseaduse reformi tagamaid. Norra kogemustest lühendatud tööajaga töötamisel kõneles Norra töötervishoiu instituudi teadlane Jenny-Anne Sigstad Lie. Rootsi töökeskkonna ameti psühholoog ja töökeskkonna spetsialist Ulrich Stoetzer tegi ülevaate uutest suundadest töökeskkonnas Rootsi näitel.
Kristjan Port Tallinna Ülikoolist arutles, kuidas tervist töökohal hoida. Unimed unekeskuse peaarst Heisl Vaher vaagis sotsiaalse unevõla mõjust efektiivsele tööajale.
Debatis uue tööregulatsiooni vajalikkuse üle avaldasid arvamust Elisa personalijuht Kaija Teemägi, Eesti Tööandjate Keskliidust Toomas Tamsar, Eesti Ametiühingute Keskliidust Peep Peterson, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja majanduskomisjoni liige Kristen Michal.
Vooremaa
