Riigikogu laiendas töötuskindlustushüvitist saavate inimeste ringi

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu sotsiaalkomisjoni algatatud seaduse, mis lubab töötuskindlustushüvitist maksta neile äriühingute juhatuse liikmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teinud ka palgatööd. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad 2018.aasta 1. jaanuaril, teatas riigikogu SDE fraktsioon.

“Hüvitise saajate ringi laiendamine on mõistlik ja vajalik samm, mis seab õigluse jalule. Inimestel, kes on end töötuks jäämise riski vastu kindlustades teinud kohustuslikus korras makseid, peab olema õigus hüvitisele,” märkis sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Seadus sätestab äriühingu juhatuse liikmete ja füüsilisest isikute ettevõtjate jaoks kindlad tingimused, mis lubab neid töötuna arvele võtta. Äriühingu juhatuse liikmel tekib õigus hüvitisele vaid juhul, kui talle pole makstud äriühingu juhi tasu ja ta on saanud viimase aasta jooksul vähemalt 180 päeva eest palka muu töö eest, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid. Sarnased reeglid hakkavad kehtima füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes enam ei tegutse. Ka nemad peavad olema teinud viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva palgatööd, millest nad on ilma jäänud.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Küti kinnitusel tagab selline lahendus tagab inimeste võrdse kohtlemise ja lõpetab ühtlasi pika ajalooga keeruka vaidluse. 2014. aasta kevadest saadik ei saanud end äriühingute juhatuse liikmed töötuna arvele võtta. Toona põhjendati vastavat seaduseparandust kuritarvitustega. Näiteks moodustasid neli aastat tagasi 10,9 protsenti töötuskindlustuse saajatest just äriühingute juhid. Nende seas oli arvukalt inimesi, kes ei lasknud endale ettevõtte juhtimise eest palka maksta, et vältida sotsiaalmaksu ja ka töötuskindlustusmaksete tasumist, kuid said tasu muul viisil.

Küti sõnul lähtus sotsiaalkomisjon nii õiguskantsleri ettepanekust kui riigikohtu otsusest, aga ka sotsiaalministeeriumi seisukohtadest.

“Põhiseadusega ei ole kooskõlas olukord, kus piirangud jätsid töö kaotamise korral hüvitiseta inimesed, kes ei saanud äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu ja kelle töine sissetulek oli tulnud mujalt,” lisas ta.

Vooremaa