Noorsootööalane koostöö on jõudnud kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse

Kaks aastat tagasi käivitatud kohalike omavalitsuste koostööprogramm noorsootöö viimiseks uuele tasemele haarab sel kevadel viimased vallad ja linnad, teatas Eesti Noorsootöö Keskus.

Kaks aastat tagasi 2015. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ning haridus- ja teadusministeeriumi loodud koostööprogrammiga liitus mullu 120 omavalitsust, kellele tänavu lisandub veel 93. ENTK direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik Eesti omavalitsused viimaste aastate jooksul teinud suuri pingutusi noorsootöö kvaliteedi ja võimaluste avardamiseks, kuid pannes piirkonniti seljad kokku, luuakse noortele varasemast veelgi sisukamad ja laiemad võimalused end arendada.

“Meie eesmärk on ärgitada omavalitsusi koostööle, et pakkuda noortele võimalusi ja võimaluste mitmekesisust, mis üksi tegutsedes ei oleks võimalik,” ütles Schlümmer. “Programmi senised tulemused näitavad, et piirkondade ülene koostöö on tõhus lähemine noortele uute ja mitmekesisemate võimaluste loomiseks ning uute noorte kaasamiseks noorsootöösse. ”

Schlümmer rõhutas, et ENTK tegevus toetab ka ühinevate omavalitsuste noorsootöö teenuse terviklikku kujundamist, andes väärt kogemuse ka teiste teenuste ühiseks arendamiseks.

Alates eelmise aasta sügisest on üle Eesti loodud sadu võimalusi ja toodud noorsootöösse tuhandeid noori, kes sellest erinevatel põhjustel seni välja olid jäänud. Mullu alustas 24 koostööpiirkonda, millele nüüd lisandub 19.

“Uued võimalused töötatakse välja arvestades noorte liikumise, noorsootöö kasutamise harjumuste ning reaalsete vajadustega, mitte omavalitsuste halduspiiridega,” rääkis Schlümmer. “Riigi tugi on eeskätt vajalik koostöö ja tegevuste käivitamiseks, kuid kõik koostöögrupid on loonud ka väljumisstrateegia, et tagada tegevuste jätkusuutlikkus ka pärast toetusperioodi. Riigi ja kohaliku tasandi koostöö noorsootöö arendamiseks annab häid tulemusi ja kindlasti jätkub riigi tugi nt parimate praktikate jagamise ja analüüsi näol ka edaspidi.”

Kohalike omavalitsuste koostööprogrammi aluseks on 2015. aastal tehtud ning 2016. aastal uuendatud analüüs, mis näitas, et paljude omavalitsuste noortel on väiksemad võimalused noorsootöös osaleda. See tähendab, et neil on võrreldes eakaaslastega ebavõrdsed võimalused kaasa lüüa nii noorsootöös tervikuna kui kitsamalt huvihariduses. Kui esimeses kahes etapis keskenduti eeskätt võimaluste loomisele ja nende mitmekesistamisele, siis kolmandas etapis kaasatud KOVide puhul on fookus innovaatilistel lahendustel.

“Noorsootöö peab käima noorte ja ajaga kaasas, kiiresti kohanema ja avama uusi võimalusi. Nende 93 KOVi puhul ei ole küsimus niivõrd selles, et noortel oleks vähe valikuid või piiratud võimalused tegevustes osaleda, vaid selles, kuidas töötada välja täiesti lahendusi, mis aitaksid teha terves valdkonnas järgmise sammu,” ütles Schlümmer.

Ühtekokku toetab riik Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest kohalike omavalitsuste koostöögruppe ligi 6 miljoni euroga.Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames. Tegevuste eesmärgid tulevad Noortevaldkonna arengukavast 2014-2020 ning sisaldavad samme tasuta noorsootöö kättesaadavuse, kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamiseks kohalikul tasandil ning omavalitsuste koostöö soodustamiseks.

Vooremaa