Justiitsministeerium on välja töötanud seaduse muudatuse, millega tahetakse Eestis ka alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuseid hakata tulevikus tavakohtu poolt täidetavaks tunnistama. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta ministeeriumi kavatsust, mis ei lahendaks tänaseid probleeme, kuid kahjustaks oluliselt tegutsevate vahekohtute olukorda ja kasvataks riigi kulusid. Koda on olnud seisukohal, et alaliste vahekohtute toimimisele võib ja tuleks seada konkreetsemad reeglid. Alternatiivina tegi koda ettepaneku kehtestada tunnustamise nõue vaid vaidluste puhuks, kus üheks osapooleks on tarbija kui nõrgem pool, kuid ettevõtjate kui äris võrdsete poolte vaheliste vaidluste puhul jätta reeglid endisteks, teatas koja kommunikatsioonijuht.
Ministeeriumi pakutud lahendus muudaks vahekohtumenetluse pooltele selgelt vähem atraktiivseks ja aeganõudvamaks ning suurendaks tavakohtute koormust. Koda peab äärmiselt oluliseks, et vahekohtute süsteem ja menetlus oleks efektiivne, kiire ning õiguskindel, sest need on peamised ootused, mida ettevõtjad vahekohtule esitavad. Õigusselgus peab vaidluses saabuma kiiresti ning olema viivitusteta ka täitmisele pööratav, kui pooled on selles nii kokku leppinud. Ka tarbijate kaitse pahatahtliku käitumise vastu on möödunud aastal jõustunud muudatustega juba tagatud.
Kaubanduskoja peadirektori sõnul on vahekohtute läbipaistvuse, õiglase menetluse ja otsuste probleem tõusetunud eelkõige just tarbijavaidluste puhul, kuid mitte juriidiliste isikute vaheliste vaidluste puhul. “Seega äriühingud, kui võrdsed pooled, kes on otsustanud vahekohtus vaidluse lahendada, võiksid saada seda teha nii kiiresti kui võimalik ja ilma nõudeta, et peaks hakkama lisaks tavakohtus otsuseid tunnustama, mis lisab kindlasti oluliselt nii aja- kui rahakulu,” rõhutas Mait Palts.
Vahekohtus vaidluste lahendamine on mõlema osapoole teadlik ja vabatahtlik valik. Mõlemad pooled on teadlikud ka asjaolust, et nii praegu kui tulevikus on vahekohtute otsuseid võimalik tavakohtus tühistada, kui pooled leiavad, et vahekohtumenetlus on olnud õiguspäratu.
Tagamaks aga alaliste vahekohtute usaldusväärsust ja läbipaistvust pakkus koda justiitsministeeriumile kompromisslahendusena, et ministeeriumi veebilehel avaldatakse alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekiri. Sellesse võiks olla lisatud ka konkreetse vahekohtu reglement, juhtorganid, lahendite statistika ja muu informatsioon, mis võiks vahekohtu tegevuse läbipaistvuse ja õiguspärasuse mõttes oluline olla.
Selline lahendus oleks Eesti oludes mõistlik ega kasvataks sadades tuhandetes eurodes riigi kulusid nagu eelnõu ette näeb ning seda veel olukorras, kus räägitakse riigi kulude ja bürokraatia vähendamise vajadusest. “On suur vahe, kas seatakse täiendavad reeglid alalistele vahekohtutele, keda Eestis võib täna sisuliselt ühe käe sõrmedel kokku lugeda, või sunnitakse kõik vahekohtute vaidlused käima läbi riikliku kohtu tunnustamissüsteemi,” lisas Palts.
Vahekohus pakub vaidluste lahendamise võimalust tavakohtusse pöördumata. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures tegutseb 1991. aastast Eesti vanim vahekohus – arbitraažikohus, mille teenuseid kasutavad eelkõige ettevõtjad. Seda just eesmärgil saada vaidlusele võimalikult kiire, odavam ja konfidentsiaalne lahendus.
Vooremaa
