Iga kodanik, kelle kinnistul või naabruses kasvab ohtlik võõrliik karuputk, saab kaasa aidata kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva putke tõrjele, teatas keskkonnaameti pressiesindaja.
Kätte on jõudnud karuputke ohtlike võõrliikide õitsemisaeg, mistõttu taimi võib juba kaugelt märgata. Keskkonnaamet saab pidevalt teateid nii uutest kui ka juba teadaolevatest leiukohtadest. Kuna riiklikusse tõrjesse ei jõua tänavu enam uusi alasid lisada, on väga tervitatav maaomanike panus meie kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva karuputke väljakaevamisel. “Eesti on meie ühine kodu ja nii eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste ühised pingutused karuputke levikukollete hävitamisel on äärmiselt olulised, et vähendada selle tigeda tulnuka edasist levikut. Üksiku taime väljakaevamisel ja õisiku korralikul hävitamisel ei pruugi sinna edaspidi enam uut putke kasvada ning lisaks pidurdame nii ohtliku võõrliigi edasist levikut,“ lausus keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.
Kõige kindlam viis taime hävitamiseks on selle peajuure väljakaevamine (õitsvatel taimedel ulatub juur enamasti labida sügavuseni). Kui pinnas võimaldab, on kaevamine jõukohane igale täisealisele ja tervele inimesele. Eelnevalt tuleb taime küljest maha lüüa suuremad lehed ja õievarred ning visata need kaugemale, seejärel tuleb peaõisik koos varrega langetada madalalt labidaga läbi lüües. Seemnetega või seemnealgetega õisikud tuleb põletada. “Kindlasti ei tohi välja kaevatud terveid taimi ja seemnetega õisikuid visata silma alt eemale võssa või kraavi, sest nii valmivad seemned edasi ja taim levib veel kaugemale. Väga oluline on vältida ka karuputke seemnete maha varisemist üksikute taimedega leiukohtades. Üksik taim võib olla sattunud tee äärde juhuslikult, ent seemnete varisedes hakkab putke kasvupaik laienema jõudsalt,“ selgitas Vunk.
Kui ise taime kaevata ei jõua, võiks vähemalt taime maapinnal kasvava osa maha raiuda ja õisikud põletada. Kui taim jõuabki endal ädalaõisikud kasvatada, on valmivate seemnete hulk siiski oluliselt väiksem. Kevadel, kui putkel veel suuri lehti ja pikki varsi pole, on taimi füüsiliselt lihtsam koos juurega välja kaevata, seega vajadusel võib pärast õisikute põletamist jätta taime kaevamise kevadeks.
Hiid- ja Sosnovski karuputke taime mahlaga kokku puutunud nahal võib tekkida hiljem päikese käes viibides tugev põletus, mistõttu tõrjetööle asudes tuleks kanda pikki riideid, kummikuid, kindaid, võimalusel ka kaitseprille ja tegutseda ettevaatlikult.
Karuputke võõrliikide tõrjega seotud küsimustes annavad infot keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistid.<http://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/karuputke-torjumine>
Pärsia, hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad meie looduslikke kooslusi, inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused (naha punetus, villid, isegi haavandid).
Kuidas karuputke ohutult kaevata
*Kandke pikki käiseid , pikki pükse ja kindaid.
*Enne kaevamist lööge labidaga taime küljest ära lehed ja õievarred, lööge läbi jäme vars ja langetage koos peaõisikuga, lööge küljest ära peaõisik.
*Tükeldage labidaga vars mõnest kohast ja õisikud, visake kaugemale närtsima. Seemnete või nende algetega õisikud tuleb põletada.
*Kaevake taim välja nii, et jämedama juureosa ehk nn porgandi saate kätte. Lööge suurem muld ümbert ära.
*Tükeldage jäme juur labidaga mõnest kohast, jätke maapinnale kuivama.
*Vältige kokkupuudet taime mahlaga! Kui ikka nii juhtub, peske kohe koht veega ja katke päikese eest.
Vooremaa
