Eesti Metsameister investeerib kohalike metsataimede nappuse leevendamiseks kaks miljonit

Eesti metsade uuendamine keskkonnaprobleeme tekitavate Leedu ja Poola päritolu istikutega hakkab lähiajal vähenema, sest kodumaine metsamajandusettevõte Eesti Metsameister alustab suuremahulisi investeeringuid kohalike istikute kasvatamiseks. Ettevõtte eesmärk on jõuda viie aastaga senise turuliidriga võrreldava tootmismahuni, teatas ettevõte.

Tartumaal Rannu vallas Suure Rakke külas asuv tootmisbaas hakkab andma kuuse, männi, lehise ja kaseistikuid, mis esimese aasta kasvavad katmikalal ja järgmised kaks aastat avamaal. Esimese 2 aasta plaan on jõuda 1-2 miljoni istikuni ning viie aasta eesmärk 3,5-4 miljoni istikuni. Investeeringute maht rahalises vääringus ulatub sel perioodil üle kahe miljoni euro. Esimese tööna algab tootmisaladel ulukite kaitseks aedade paigaldamine.

Eesti Metsameistri juhi Taavi Lellepi sõnul ei tegele suur osa metsaomanikke kahjuks metsauuendusega. “Kui suurim istikute kasvataja tarnib kogu oma toodangu RMK-le, ongi erametsaomanikul keerulisem metsauuendusega tegeleda, kuid see ei ole ainus ega piisav põhjus, et mets uuendamata jätta,” ütles Lellep. “Kui aastane raietööde pindala on 90 000 hektarit ja metsauuendustööde osakaal ainult üle 9000 hektari, siis on meil selgelt probleem. Istikute puudusele lisandub maaomanike vähene teadlikkus, ajakulu, toetuste taotlemise keerukus ja ka madalad toetusmäärad.”

Kui osta istutamist sisse teenusena võib selle hind küündida 1500 euroni hektar ja kui kasutada ka erinevaid taimekaitse vahendeid võib sellele lisanduda veel kuni 800 eurot kulu hektari kohta.

Investeeringule andis tõukejõudu muudatus riiklikus regulatsioonis, mis keelab Leedu päritolu metsataimedega Eesti metsade uuendamise aastaks 2022. Põhjuse selleks andis omakorda Eesti Maaülikooli uuring, mille kohaselt jäävad välismaised puud hiljem seenhaigusesse, mis levib ka naaberpuudele ning rikub Eesti metsade genofondi.

Eesti Metsameister seab eesmärgiks kasvatada inimeste teadlikkust metsa uuendamise vajalikkusest ja saavutada kahe aastaga olukord, kus vähemalt 30 protsenti klientidest otsustab metsauuenduse kasuks.

“Täna on olukord, kus ainult 10 protsenti meie klientidest soovib metsauuendamise teenust juba enne raietööde algust ja sellele lisandub veel viis protsenti, kes teevad selle otsuse pärast raietöid. Kolme aasta peale on sel moel kogunenud ca 200 metsaomanikku, kellel oleme aidanud metsauuendamisega tegeleda,” lisas Lellep. “Meie visioon on olla 2021. aastaks Eesti üks suuremaid taimekasvatajaid ning katta ära kogu n-ö metsaring – metsamajanduskavade koostamisest ja raietest uue metsa istutamiseni.”

Eesti Metsameister on metsamajandusettevõte, mis soetab ja majandab suuri metsamassiive ning on abiks maaomanikele, kellel on tarvis metsamajandamiskava või ülestöötamisteenust. Eesti Metsameistri metsakorraldajad on viimase kolme aastaga takseerinud ligi 4000 hektarit metsa ja ettevõte on istutanud üle 2,5 miljoni istiku.

Vooremaa