Alates 1. jaanuarist andis valimiskomisjon valimiste korraldamise ülesande riigi valimisteenistusele. Nüüdseks on valimisteenistus komplekteeritud ning valmis oma ülesandeid täitma, teatas valimiste pressinõunik.
Riigi valimisteenistus moodustati riigikogu kantselei iseseisva pädevusega struktuuriüksusena senise kantselei valimiste osakonna baasil. Peamiseks ajendiks valimiste korralduse muutmisel oli erinevate ülesannete efektiivsem jaotamine: nüüdsest korraldab valimisi riigi valimisteenistus, vabariigi valimiskomisjon teostab aga järelevalvet ning teisi olulisi valimistoiminguid, näiteks üleriigiliste valimistulemuste kindlakstegemine.
Riigi valimisteenistuse juhina alustas tööd senine valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning asejuhina samas osakonna asejuhatajana õigusalal töötanud Arne Koitmäe.
“Valimisteenistuse ülesandeks on valimiste korraldamine, selleks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja rakendamine, sealhulgas ka elektroonilise hääletamise läbiviimine,” sõnas Vinkel. Samuti juhendab ja koolitab valimisteenistus teisi valimiste korraldajaid, aga tagab ka valimiste läbiviimiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu ning haldab erinevaid valimiste infosüsteeme.
Vabariigi valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks. “Meie ülesanne on nüüdsest konkreetne – teeme kindlaks valimistulemuse, teostame järelevalvet valimiste korraldajate üle ning vaatame läbi kaebused, sõnas vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik.
Valija jaoks uus struktuur muudatusi kaasa ei too. “Ka tänavustel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kulgevad hääletaja jaoks kõik toimingud täpselt samamoodi kui varemgi,” kinnitas Vinkel.
Vooremaa
