Oktoobri keskpaiku tunnustas muinsuskaitseamet oma valdkonna möödunud aasta tublimaid tegijaid. Hästi restaureeritud mälestiste kategoorias pälvis teiste hulgas tunnustuse Luua mõisa kavaleridemaja, mille endisaegne hiilgus hoone omaniku Madis Jürima eestvõttel nüüdseks enam-vähem taastatud on.
Rohke šveitsipärase puitdekooriga kaunistatud Luua mõisa kavaleridemaja asub Luua mõisa pargis ning on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Mõisa kunagised omanikud kasutasid hoonet suveperioodil koosviibimisteks ja külaliste majutamiseks. Praegu on hoone ehitismälestisena kaitse all.
Madis Jürima on sündinud ja kasvanud Kanadas. Kui Eesti taas iseseisvaks sai, tagastati tema Saksamaal elavale onule tema õigusjärgne vara: Luua mõisa kavaleridemaja ning mitu hektarit pargiala ja põllumaad. Et onu oli Eestisse naasmiseks liiga vana, pakkus ta tagastatud vara Madisele kui oma lähimale sugulasele. Aiandusagronoomi ja maastikuarhitekti haridusega Madis Jürima otsustaski onu kingituse vastu võtta, Luuale tulla ning sinna puukooli rajada.
Luua mõisa kavaleridemaja on Madis Jürima koduks olnud juba peaaegu kakskümmend aastat. Kui algul tuli tal kõvasti vaeva näha, et hoone seestpoolt mugavamaks muuta, siis viis aastat tagasi jõudis ta järjega töödeni, mis maja välisilmet parandama hakkasid. Esimeses järjekorras said uuendatud uksed-aknad. Senini olid teatud suunast puhuva tuulega toas kardinad liikunud. Nüüdseks on kavaleridemaja saanud ka uue sindelkatuse, korrastatud rõdud, alumine terrass ja puitdekoori elemendid jne. Päris mitmel aastal on kavaleridemaja restaureerimist toetanud ka muinsuskaitseamet. Ent need summad jäävad siiski alla omaniku enda tehtud investeeringutele.
Küsimusele, kas keerulisem on raha või tegijate leidmine, vastas Madis Jürima, et ega rahagi puu otsas kasva, aga keerulisem oli ikkagi muinsuskaitse litsentsiga firmade leidmine, kes töö ära teeksid.
“Tallinna firmadel jätkub ilmselt tööd kohapealgi, nii et neilt ei saanud ma hinnapäringule tavaliselt vastustki. Tõsi, katuse tegi valmis siiski just Tallinna firma,” sõnas Madis Jürima.
Muinsuskaitseobjektide omanike hulgas on kahjuks ka neid, kes käega löövad ja väärtuslikul hoonel laguneda lasevad.
“Eks endalgi tükkinud vahel käegalöömismeeleolu peale, aga austusest esivanemate vastu ja selle maja kunagi rajanud meistrite vastu tuli sellest üle saada,” ütles Madis Jürima. “Kui praegustel puitpitside taastajatel olid vähemalt võtta elektrilised tööriistad, siis 150 aastat tagasi tuli kõik ju käsitsi teha. Tundsin moraalset vastutust selle kohaliku rahva, aga ka Jõgevamaa ja kogu Eesti jaoks nii olulise hoone säilimise eest. Palamuse piirkonnas on päris palju pingutatud, et siia turiste meelitada ja tore, kui ka Luua mõisa kavaleridemaja neile silmailu pakub.”
Madis Jürima sõnas, et muinsuskaitseameti tunnustus motiveerib hoonega edasi tegelema. Ta loodab taastada veel ühe rõdu, mille olemasolust annavad tunnistust mõned konstruktsioonijäänused, ning ehitada maja külge talveaia.
Luua mõisa kavaleridemaja on tänavu pälvinud suisa kaks tunnustust. Augustis, kui Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid jagas autasusid Eesti kaunimatele kodudele, võttis Madis Jürima vastu tunnustuse kui kauneima muinsuskaitseobjekti omanik.
RIINA MÄGI
