Loodame, et rahvas vaatab tulevikku

MARKUS HAAMER, EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja

Ülestõusmispühad on kahtlemata suur kirikupüha. Kuigi luteri kirikul on see natuke tagasihoidlikum püha kui jõulud. Kuid kiriklikus ja õndsusloolises tähenduses on ülestõusmispühad kõige tähtsamad kirikupühad. Ülestõusmispüha on minu jaoks sisemiselt väga suur püha, sest sellel pühal suunatakse pilk tulevikku ja mõeldakse päikesetõusule. Ka kirikud on ehitatud ida-lääne suunal. Vaadates altari suunas, vaadatakse hommiku poole. Ülestõusmispühapäev ongi see päev, kus me tähistame ülestõusmist ja uue elu algust. Seetõttu on ülestõusmispühad mõtlemise aluseks. Jeesusele oli surmast läbi minemine väga keeruline hetk, mille eel ta pidi kannatama ning mille pärast ta pöördus palves Jumala poole.

Kuid Jeesus vaatas selles hetkes olles kaugemale, et mitte raskesse hetke kinni jääda. Nii andis ta lootust inimestele, kes raskest olukorrast väljapääsu otsivad. Jeesus Kristust eeskujuks võttes saame me ka oma raskustest üle.

Meie ootame ülestõusmispüha jumalateenistusele suuremat hulka kirikulisi ja loodame, et rahvas vaataks rõõmuga tulevikku. Tavaliselt on ülestõusmispühal Põltsamaa kirikusse kogunenud kuni 100 inimest. Möödunud aastal osales Põltsamaa kiriku tavalistel jumalateenistustel keskmiselt 52 inimest. Sellest on suuremate pühade rahvarohked teenistused välja arvatud.

Meil on juba aastaid olnud traditsiooniks, et ülestõusmispüha hommikul mängib puhkpilliorkestri vähendatud koosseis kirikutornis. Kui natuke enne jumalateenistust kiriku poole tulla, siis on tornist kostmas pillihelid.

Meie peame esmaspäeval, 2. aprillil ka teist ülestõusmispüha. Põltsamaa kirikus toimuval esimesel ülestõusmispüha jumalateenistusel laulab koguduse segakoor, teisel ülestõusmispühal esineme meie oma koguduse ansambliga.

Meie enda pere jaoks on ülestõusmispüha niisugune aeg, kus me dekoreerime oma kodu sellele pühale sobivates värvides. Loomulikult kuulub meil selle püha juurde munade värvimine, ehkki see pole enam nii aktuaalne tegevus, sest lapsed on juba suureks kasvanud.

Tavaliselt on nad ikka sellel ajal koju tulnud. Katame ka tavapärasest pidulikuma pühadelaua. Lapsepõlveajal Mustvees käisime ülestõusmispühadel vene kirikutes, sest vene rahva jaoks on ülestõusmispüha väga tähtis.

MARKUS HAAMERI mõtted pani kirja TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus