Jõgeva linnaraamatukogu korraldab homme kirjanduspäeva, mis on pühendatud 115 aasta möödumisele kirjanik Enn Kippeli sünnist. Sel puhul saab kuulata kirjandusteadlase ja kirjaniku Toomas Haugi ettekannet. Mälestushetkeks kogunetakse Suur tn 26 maja juurde, kus kirjanik tihti oma suved ja puhkused veetis.
Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 Tallinnas ja suri 1942. aasta 15. veebruaril blokaadiaegses Leningradis. Jõgeva muutus tema elus oluliseks paigaks tänu sellele, et 1925. aastal abiellus ta Jõgeva tuntud sepa Jaan Lätte tütre Maretiga. Aastatel 1925-1935 veetiski Kippel, kes oli tollal Eesti Kaitseväe 2. üksikus jalaväepataljonis üleajateenija, oma suved ja puhkused Jõgeval. Kirjanikuna ta siis veel kuigi tuntud polnud: tema esikromaan “Ahnitsejad” ilmus alles 1935. aastal.
Kui enamasti käsitles Kippel oma romaanides kauget minevikku, siis “Ahnitsejad” ja 1939. aastal ilmunud “Kuldvasikas” kajastavad autori kaasaega. “Kuldvasika” kirjutamiseks sai Kippel inspiratsiooni just Jõgevalt. Romaanis nimetatakse loo tegevuspaika Mõlguks. 15. veebruaril 1967 avati Jõgeval Suur (ehk tollase nimega V. Kingissepa) tn 26 maja seinal Enn Kippelile pühendatud mälestustahvel.
Homme kel 15 linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis algaval kirjanduspäeval on peaesinejaks Toomas Haug, kes kõneleb Enn Kippeli elust ja loomingust. Sõna saavad ka Eino Veskis, Ene Sööt ja teised. Kauaaegne pedagoog ja kodu-uurija Eino Veskis on olnud Kippeli pärandi hoidja Jõgeval.Ta suhtles palju Maret Kippeliga ja tema käes on hoiul ka mitmed Enn Kippeli isiklikud esemed. Neid saab kirjanduspäeva ajal ka näha.
Kirjanduspäevale paneb punkti mälestushetk Suur tn 26 maja juures. See saab teoks kella viie või poole kuue paiku, kui kirjandusjutud raamatukogus aetud.
RIINA MÄGI
