Lihavõttemunad, mis maksavad miljoneid

Lihavõttepühade eel kipuvad kanamunade, eriti värvimiseks sobivate valgete munade hinnad poodides tõusma, ent poolteise-kahe euroga saab kümmet muna sisaldava karbi kätte ka siis. On aga ka lihavõttemune, mille eest oksjonil miljoneid dollareid välja käiakse. Kes Sankt-Peterburgi satub, võib selliseid Fabergé muuseumi lähemalt kaema minna.


Ülestõusmispühade ajal üksteisele värvitud munade kinkimine on meilgi kombeks. Venemaa viimased isevalitsejad Aleksander III ja Nikolai II värvitud kanamunadega ei piirdunud, vaid kinkisid oma kallitele naistele kuulsa Sankt-Peterburgi juveliiri Peter Carl Fabergé meistrikojas valmistatud dekoratiivmune. Esimese sellise tellis Aleksander III oma naisele Maria Fjodorovnale 1885. aastal. Fabergé firma poole otsustas keiser pöörduda seepärast, et kolm aastat varem toimunud ülevenemaalisel näitusel olid nende taiesed imperaatorlikule paarile sügava mulje jätnud.

Esimene muna oli suhteliselt lihtsa ja lakoonilise lahendusega: valge emailiga kaetud muna on võimalik avada ning selle kuldse “rebu” seest tuleb välja kullast kana, mille sisse on omakorda peidetud miniatuurne keisrikroon.

Pühadekingitus meeldis keisrinnale väga. Fabergé nimetati õukonna kullassepaks ja pühademunade tellimused muutusid regulaarseiks. Kui Aleksander III 1894. aastal suri, võttis tema kombe dekoratiivmune kinkida üle tema poeg ja järgmine keiser Nikolai II. Fabergé firmale tuli siis tööd juurde, sest uus keiser tellis alati kaks muna: ühe abikaasale Aleksandra Fjodorovnale ja teise emale Maria Fjodorovnale. Nii ei jäänud viimane ka pärast abikaasa surma harjumuspärasest pühadekingitusest ilma.

Pisut rohkem kui kolmekümne aasta jooksul tellis keisrikoda Fabergé firmalt viiskümmend lihavõttemuna. Need on kaunid miniatuursed kunstiteosed, mis üllatavad ka oma tehniliste lahendustega. Näiteks Nikolai II poolt 1911. aastal emale kingitud loorberipuu kujulise muna lehestikku on peidetud tilluke kang, millele vajutades ilmub välja linnuke, kes laulma hakkab. Nikolai II poolt 1898. aastal abikaasale kingitud “Piibelehemuna” seest tulevad pärltihvti keerates nähtavale elevandiluust ovaalsed plaadikesed tsaari ja tsaaripere kahe vanema tütre portreedega. Nikolai II 1916. aasta kingitus emale – Georgi lindiga kaunistatud muna – on seevastu tehniliselt üsna lihtsake: käimas oli Esimene maailmasõda ja osa Fabergé firma meistritest oli mobiliseerituna rindele läinud.

Laia ilma rändama

Tsaariperekonnale valmistatud unikaalsed kingitused panid “suu vett jooksma” ka teistel selle ilma vägevatel. Erandkorras valmistaski Fabergé pühademune ka näiteks kullakaevanduste omaniku Aleksandr Kelchi abikaasale Varvarale, hertsog Marlborole, Jussupovite krahviperele, Rotchildide pankuriperele ja teistele.

Pärast 1917. aasta oktoobripööret võeti tsaariperelt vabadus ja nende vara, kaasa arvatud unikaalsed Fabergé firmas valmistatud dekoratiivmunad, konfiskeeriti. Kui bolševike valitsus riigi industrialiseerimise finantseerimiseks Venemaa kunstivarasid välismaale müüma hakkas, läks laia ilma rändama ka suurem osa Fabergé mune. Need oleksid Venemaale igaveseks kaduma läinud, kui poleks olnud ärimeest Viktor Vekselbergi ja tema loodud kultuurilis-ajaloolist fondi Aegade Side.

See fond jälgis kümne aasta jooksul mitte ainult Fabergé munade, vaid ka muude vene juveelikunsti šedöövrite avalikkuse ette ilmumist Euroopas, Aasias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning tegi kogu selle aja aktiivset koostööd juhtivate oksjonimajade, erialaajakirjade ja ekspertidega. Tänu sellele õnnestus fondil suhteliselt lühikese ajaga kokku saada maailma esinduslikem Fabergé loomingu kollektsioon ja tuua see tagasi Venemaale. Kogu n-ö tuumaks on üheksa Fabergé poolt tsaariperekonnale valmistatud lihavõttemuna, mille Vekselberg ostis kirjastusmagnaat Forbes’ilt, ent on ka teiste 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tuntud vene juveliiride töid.

Missiooni- ja äriprojekt

Õnneks ei soetanud fond Aegade Side kogu seda hiilgust mingisse kinnisesse hoidlasse peitmiseks, vaid soovis selle rahva ette tuua. Umbes seitsme aasta jooksul restaureeriti Sankt-Peterburgis Fontanka kaldapealsel kunagine Šuvalovite palee ning 2013. aasta novembris avati seal Venemaa esimene mitteriiklik muuseum. Fabergé firmas loodud imperaatorlikke lihevõttemune saab näha selle palee esinduslikus sinises saalis.

“Kui inimesed neid mune vaatavad, ütlevad nad tihti: nagu kinder surprise!” tõdes üliarmas giid Aleksandra, kui mõned kuud tagasi Eesti Segakooride Liidu õppereisi käigus Fabergé muuseumi sattusin. Tõepoolest: meiegi poodides hästi kaubaks minevad šokolaadist koorega üllatusmunad on küll odavast materjalist masstöö, ent nende sees leiduvad mänguasjad on mõnikord üllatavalt vaimukad ja nutikad.

Viktor Vekselbergi ja tema fondi Aegade Side tuleb loomulikult kiita selle eest, et nad olulise killu aja- ja kultuurilugu Venemaale tagasi tõid. Ent lisaks missiooniprojektile, võis see olla ka edukas äriprojekt. Näinud pöörast turistidevoolu, mis Šuvalovite paleest läbi käib, jäi mulje, et kahjumiga see muuseum küll ei tööta.

Lõpetuseks niipalju, et Fabergé perekonna loos on oluline koht ka Eestil: Peter Carl Fabergé isa, prantsuse juurtega Gustav Fabergé oli sündinud Pärnus. 1842. aastal kolis ta Sankt-Peterburgi ning avas seal väikese kaupluse ja juveelitöökoja, millest kasvaski välja maailmakuulus Fabergé firma. Fabergé pere kuulsaim esindaja, Peter Carl, sündis juba Sankt-Peterburgis. Pere vanima pojana pidi just tema isa tööd jätkama ja Gustav Fabergé hoolitses selle eest, et Carl firma ülevõtmise ajaks Euroopa kunstieluga tutvuks ning sealsetes meistrikodades võimalikult palju teadmisi ja kogemusi omandaks. See pagas aitaski Carl Fabergél nii suurt edu saavutada.

Gustav Fabergé mälestus on nüüdseks Pärnus ka jäädvustatud: Aida tänavas, Pärnu kontserdimaja lähedal seisab Gustav Fabergé pronksmälestusmärk. Pärnus tegutseb ka Fabergé selts.

Fabergé muuseum

* Asub Sankt-Peterburgis Fontanka kaldapealsel endises Šuvalovite palees

* Muuseumi käivitas ärimees Viktor Vekselbergi loodud kultuurilis-ajalooline fond Aegade Side; fond kutsuti ellu 2004. aastal eesmärgiga tuua Venemaale tagasi kaotsi läinud kultuuriväärtused

* Muuseumi kogus on umbes neli tuhat dekoratiivtarbekunsti ja kujutava kunsti teost; ekspositsiooni tuumaks on Fabergé juveelifirma meistriteosed, mille ärimees Viktor Vekselberg 2004. aastal ameerika kollektsionäärilt Malcolm Forbesilt ära ostis

* Fabergé muuseum on Venemaa esimene eramuuseum

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus