Põllimajandus-kaubanduskoda kuulutas teisipäeval aasta põllumeheks Pajusi mehe Lembit Paali, kes sai ajaloolise “Külvaja” kuju koopia. Tänukõnes avaldas esimesena Jõgevamaalt nii kõrge tunnustuse pälvinud põllumajandusettevõtete eestvedaja ja kogukonna elu edendaja lootust, et põllumajanduse paremad ajad on veel ees.
Lembit Paal kuulutati Aasta põllumeheks riigikogus peetud põllumajanduse aastakonverentsil. “Seda tiitlit omada on suur au. Enne mind on tunnustuse pälvinud teadaolevalt 18 põllumajanduse ja maaelu edendajat,” märkis mees.
Maaettevõtlust tuleb võtta tervikuna
Aunimetuse omistamisel peeti silmas Paali tegevust tuhandepealise piimakarja kasvatamisel. Paali eestvedamisel tegutsevad aktsiaselts Pajusi ABF, osaühingud Pajusi Mahetootmine ja Paalakalda. Paal juhib ainuomanikuna aktsiaseltsi Pajusi ABF. Lisaks majandab ta koos firmadega OÜ Pajusi Mahetootmine ja Pajusi Lihaveise Kasvatuse OÜ, kus omanikena on kaasatud ka tema tütar ja poeg. Lisaks lüpsilehmadele ja 950 noorloomale peetakse läbi tütarfirmade 200 lihaveist. Teravili kasvas tänavu 860 hektaril. Piimatoodang on Paali põllumajandusettevõttes üle 9000 kilo lehma kohta aastas, maad kasutatakse 2300 hektarit. Ettevõttes on nüüdisaegne tehnoloogia, rekonstrueeritud tootmishooned ja uusehitised.
“Ühekaupa ei saa neid firmasid käsitledagi. Maaettevõtlust tuleb võtta tervikuna. Maaettevõtjal on moraalne kohustus kindlustada paikkonna inimesed tööga ja hoolitseda, et tööd jätkuks aastaringselt. Selleks tuleb inimestele ka erinevat tööd leida,” ütles Paal.
Iga põllumehe töö on oluline
Õnnitlemas olid ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja president Arnold Rüütel.
President Kersti Kaljulaid ütles riigikogus Aasta põllumees 2016 tiitlit üle andes, et innovaatilises maailmas saab edu saavutada põllumees, kes oskab ja suudab muutusteks ette valmistuda.
“Põllumajandus ei saa kunagi ja kuhugi kaduda, ta saab ainult muutuda. On täiesti kindel, et selle sajandi keskpaiga põllumajandus erineb tänasest enam kui tänane nelja-viiekümne aasta tagusest. Meie innovaatilises maailmas võib edu saavutada vaid see põllumees, kes mitte üksnes ei suuda toimuvaga kaasa minna, vaid tajub ka muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks ette valmistuda,” ütles president Kaljulaid ning lisas, et samasuguste omadustega peab olema ka riik, kes tahab oma põllumajandust tugevana ja konkurentsis hoida. “Ärge nõudke kunagi ainult hetkekriisi lahendamist, nõudke alati süsteemset lähenemist. See on ainus, mis annab valmisoleku järgmisteks kriisideks ja suutlikkuse ära kasutada järgmisi kasvuvõimalusi,” lisas ta.
President rõhutas konverentsil peetud kõnes, et kuivõrd põllumajandustootjate arv on aastatega oluliselt vähenenud, aga toidu tähtsus inimesele on jäänud samaks mis varemgi, on iga põllumehe töö ja selle tulemuslikkus muutunud olulisemaks. “Tähtis on, et me suudaksime konkurentsivõimeliselt luua maailmaturu jaoks üha suurema lisandunud väärtusega toodangut. Ja korraldada ka selle müüki teistel turgudel kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades,” nentis riigipea.
“Vastse riigipea Kersti Kaljulaiu kõnes olid põllumeeste jaoks mõnedki väärt mõtted,” ütles Paal.
Nutikas ja toimekas ettevõtja
“Jõgevamaa põllumehed on uhked, et Aasta põllumehe tiitel tuli esimest korda meie maakonda,” ütles Jõgevamaa Põllumeeste Liidu eestvedaja Raul Soodla, kes Lembit Paali ühena esimestest õnnitles.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, kunagine Pajusi vallavanem Heldur Lääne meenutas aegu, mil nad koos Lembit Paaliga hakkasid Pajusis põllumajanduslikku eraettevõtlust vedama. “Meeles on esimene erastatud ettevõtte tööpäev 1993. aasta 1 aprillil. Oli vastutustunnet, rohkesti vara ja ka töötajad. Praktiliselt puudus aga vajalik sularaha. Lembit oskas firmale sajakrooniste pakke varuda, mis tegi temast juba toona nutika ja toimeka mehe. Meeles on seegi, kui istusime koos endises Pajusi kolhoosi Tallinna esinduses ja helistasime koostööpartneritele, kellele kaupa müügiks pakkuda. Nii me turustamisvõimalused ka leidsime. Ka tänapäeval on Lembit Paali tegude käekirjaks ennekõike põhjalikkus ja sügavuti minek,” tunnistas Lääne.
Ta lisas, et on käinud kõigil Paali korraldatud kontsertidel Pajusi ait-kuivatis. “Küllap on neid sündmusi külastanud iga Pajusi kandi elanik, kel vähegi võimalik kohale tulla.”
“Minu tutvus Lembit Paaliga algas siis, kui korraldasin Pajusi kandis maaparandustöid. Paal oli noor peaagronoom. Tunnustus väärtustab Lembitu tegusid nii põllumajandusettevõtjana kui ka kogukonna elu edasiviijana,” ütles Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään.
Küla ettevõtmiste eestvedaja
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev nimetas Lembit Paali mitmekülgseks ja värvikaks meheks. “Ta on põllumajandustraditsioonide edasikandja, külaelu edendaja, mineviku väärtustaja ja rahvamuusik. Ennekõike paistab Paal silma sõbralikkuse ja positiivse ellusuhtumise poolest,” ütles ta.
Ajaloohuvilisena restaureerib Paal hooneid ja kogub vanavara muuseumikogudeks. Paal on ka Pajusi küla ettevõtmiste üks eestvedajaja – koos külarahvaga on korrastatud mõisapark ja Pajusi küla, ehitatud külaseltsile oma maja, korraldati ajaloolisi rehepeksupäevi. Metsamajandus ja hoonete restaureerimine käib Paalakalda OÜ kaudu. Paali restaureeritud Pajusi mõisa ait-kuivati pälvis muinsuskaitseseltsilt aastapreemia 2015. aastal. Tänavu sai Lembit Paal Valgetähe teenetemärgi põllumajanduse ja kohaliku elu edendamise eest.
Konkurssi aasta põllumehe valimiseks korraldavad Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda ning Eesti Põllumeeste Keskliit koos koostööpartneritega.
JAAN LUKAS
