Läti võib moodustada tulevikus maakonnasuurusi omavalitsusi

Jõgeva- ja Tartumaa omavalitsusjuhtidele Lätis Smiltenes peetud konverentsiettekannetest ning vestlustest selgus, et lõunanaabrid plaanivad haldusreformi jätkata, optimaalseim omavalitsuse suurus on ligikaudu 30 000 elanikku ehk meie mõistes maakond.


Palamuse vallavanem Urmas Astel on Lätis ning ka Leedus toimuvaga hästi kursis tänu sõprusvaldadele. “Leedus on omavalitsus sama suur nagu meie maakond, umbes 30 000 elanikku. Minu hinnangul peaks ka meil nii tegema, see oleks mõistlik.”

Lätis minnakse järgmisele ringile

“Liitmine elanike arvu järgi on küsitav. Kui vaadata Smiltenest veidi kõrvale, siis on asjad teistmoodi. Ma arvasin ka algul, et rahul pole need, kes võimule ei saanud, kuid nüüd pole rahul needki, kes võimule said. Reform ei andnud midagi peale läbiviimise kulutuste, on mõni omavalitsusjuht välja öelnud. Nad on sedagi öelnud, et ärge jumala pärast nii tehke nagu meie,” rääkis Astel.

Maavanem Viktor Svjatõševi sõnul on lätlased tunnistanud, et nende reform jäi poolikuks ja nad pole selle tulemustega rahul. “Läti läheb tõenäoliselt Leedu teed ehk üks maakond, üks omavalitsus. Seda eelkõige sellepärast, et elanike arv väheneb.”

Millal see kõik ükskord juhtub, ei osanud lõunanaabrid öelda. Samas oli nende sõnum eestlastele, et ärge maakondi kaotage. “Läti regionaalarengu ministeeriumi inimesed tunnistasid, et maavalitsuste struktuur on vajalik eelkõige siseturvalisuse pärast. Mingi struktuur peab nende hinnangul siduma ka horisontaalset tasandit. Ka Lätis on riigiasutused tsentraliseeritud,” tõdes maavanem.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner tunnistas, et sellised kohad nagu Smiltene oma 13 000 elanikuga ja selge keskusega toimivad ühinenuna hästi. “Samas on ka liiga palju selliseid kohti, kus poliitilistel põhjustel jäi ühinenud omavalitsus väiksemaks, kui oli kokku lepitud 4000 elaniku alampiir. Seetõttu on ka hakatud Lätis rääkima vajadusest minna reformiga järgmisele ringile.

Meil on praegu alanud ühinemisläbirääkimiste üldpilti vaadates kõik eeldused, et läheb Lätist paremini ja kujuneb välja hoopis ühtlasem üldpilt tulevaste omavalitsuste võimekuses,” lisas Valner.

Tartu maavanem Reno Laidre märkis samuti, et lätlased kavandavad haldusreformi järgmist etappi ja veelgi suuremaid omavalitsusi. “Arvan, et ka meie valitsus on õigel teel, soodustades vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste tekkimist. Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et euroraha investeeringud said omal ajal väikeste omavalitsuste vahel liiga ära killustatud, arvestamata arenguperspektiive,” tunistas ta.

Maapiirkondade esindatus vähenenud

Puurmani abivallavanemat Arvo Pennoneni huvitas, kuidas on Lätis kujundatud volikogude valimise süsteem. “Maapiirkondade esindatus volikogudes  on igatahes vähenenud.  Kui suured vallad moodustatakse, siis keskustes tuntakse  inimesi rohkem. Kui meil on hea tulemus 20 häält ja sellega on võimalik volikokku saada, siis suure omavalitsuse volikokku 20 häälega enam ei pääse. Sellest enam ei piisa.” Kuidas maapiirkonnad ja äärealad volikogudes esindatud saaksid, Pennonen öelda ei osanud. Smiltenes koosneski volikogu ju enamasti linnakodanikest, mujalt maapiirkondadest eriti volikokku saada ei õnnestunudki.

Tabivere vallavanema Tarmo Raudsepa sõnul õpetab Läti kogemus, et  juhul, kui toimuks mitme omavalitsuse ühinemine, siis kohalikud teeninduspunktid peaksid kindlasti alles jääma. Küsimus on vaid, kui suured need peaksid olema.

Mõttemustrite muutmine on aeganõudev

Sulev Valner lisas, et veel parema ülevaate võib saada, kui käia läbi hästi palju erinevaid omavalitsusi, aga esmase tunnetuse Lätis toimuvast andis see külaskäik osalejatele ehk küll.

“Olen lugenud ka näiteks Tallinna ülikoolis tehtud mahukat analüüsi Lätis toimunud haldusreformi kohta, kuid otseallikast kuulda on alati õpetlik ja toob iga kord esile mingid teised nurgad. Ja aja jooksul ka hoiakud muutuvad. Lätlastel on nüüd juba reformi toimumisest nii mitu aastat möödas, et tekib piisav ajaline distants, kus tõepoolest saab hindama hakata pikaaegseid mõjusid ja teha üldistusi. Tuleb ka arvestada, et Lätis aastal 2009 toimunud ühinemised langesid ajaliselt  täpselt kokku masu ehk ülisuure majanduslanguse aastatega nii neil kui meil. Päris raske on piiri tõmmata, mis oleks neil seal toimunud niikuinii ja mis toimus seetõttu, et omavalitsused ühinesid. Smiltene näite puhul tundub küll, et halvasti ei ole sel piirkonnal läinud ning pole mingit põhjust ühinemist kahetseda. Sarnaselt Eestiski seni toimunud ühinemistega toodi välja, et ühinemise eel on igasuguseid hirme palju, aga enamik neist on tegelikult asjatud. Omavalitsus areneb tervikuna, äärealadele liiga ei tehta, aga ka keskus saab tänu piisavale tagamaale ja ühisele rahakotile jõudu juurde. Eelkõige tõid lätlased ise välja, et nende suurim nõrkus oli oma reformi läbiviimisel ebajärjekindlus,” märkis ta.

Tartu maavanem Reno Laidre tunnistas, et nii Läti kui Soome ja Taani kogemuse põhjal võib öelda, et muutuste tegemiseks on õige aeg siis, kui terve mõistus ütleb, et 20 aasta pärast samamoodi jätkata ei saa.

“Tartumaa kohta tuleb tõdeda, et mõttemustrite muutmine on aeganõudev protsess. Nii Läti visiit kui mullu novembris Tartus peetud konverents aitasid küsimustele vastuseid leida ja hirme ületada. Usun, et Tartumaa omavalitsusjuhtidel jätkub piisavalt tarkust jätta kõrvale isiklikud ambitsioonid ja teha otsuseid võimalikult paljude inimeste pikaajalistest huvidest lähtuvalt. Elu peab olema võimalik nii maakonnakeskuses kui peipsiäärsetes kalurikülades, kuid seda toetavaid avalikke teenuseid suudab pakkuda vaid toimetulev ja arenguvõimeline omavalitsus.”

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et Smiltenes oli palju korda tehtud, teatud maamärgid on ikkagi paigas. “Igas riigis on arengud natuke omamoodi,” nentis ta.

Maavanem Viktor Svjatõšev kinnitas, et ükski teadmine ei jookse mööda külgi maha  ja külaskäigu mõte oli panna inimesed mõtlema.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus