Eestis on registris üle 100 000 erametsaomaniku ja enamik neist on ka Eesti Erametsaliidu liikmed. See organisatsioon, mis tähistas möödunud aastal oma 25 aasta juubelit, kaitseb erametsaomanikke, esindab neid riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
Möödunud suvel algatas Eesti Erametsaliit seoses Eesti Vabariigi 100 aastapäevaga projekti Eesti 100 x100 pesakasti erametsa. Erametsakonsulendi ja Palamuse metsaseltsi esimehe Ain Malmi sõnul on erametsaliit algatanud igati tänuväärse ettevõtmise, mis toob Eesti metsadesse lisaks vähemalt 10 000 väikelindudele mõeldud pesakasti.
„Selle projekti raames valmivad pesakastid enamasti kooliõpilaste kätetööna. Eestis on projekti kaasatud 70 kooli. Jõgevamaal valmistavad Palamuse gümnaasiumi ja Laiuse põhikooli õpilased 50 pesakasti, Puurmani koolis tehakse neid aga 100. Pala põhikoolis, mis ka varem Jõgevamaale kuulus, on plaanis meisterdada üle 100 pesakasti,” rääkis Ain Malm.
Korterid väiksematele lindudele
Neid koole, kus tehakse 100 või rohkemgi pesakasti, on Malmi sõnul Eestis veelgi. Õpilasi ja nende vanemaid on pesakastide valmistamisel juhendanud metsanduskonsulendid. Näiteks võtsid paljud Pala kooli lapsed pesakastide detailid koju kaasa ja teevad need seal valmis. Vajalik materjal on meistrimeestele tasuta, see on ostetud sponsorite ja projekti raha eest.
Ain Malmi sõnul paigaldatakse pesakastid erametsadesse. Pala kandis on mitme kohaliku metsaomanikuga selles osas läbi räägitud. Ka paljud lapsed saavad minna pesakastide ülespanemist vaatama. Paljud erametsaomanikud, kes selles aktsioonis ei osale, on teada andnud, et paigaldavad oma metsa lindudele kortereid ise.
„Metsadesse paigaldatavad pesakastid on mõeldud tihasesuurustele lindudele, majakeste lennuava läbimõõt on 30-35 millimeetrit. Aeda kuldnokale mõeldud pesakasti lennuava peab suurem olema,“ lisas Malm.
Hoiavad esmakordselt haamrit
Eesti Ornitoloogia Seltsi kuuluv Ain Malm ütles, et pesakastid tuleb paigaldada noorematesse metsadesse, kust lähema 7-10 aasta jooksul puid maha ei võeta.
„Nooremates metsades pesitsevad linnud lendavad ka vanematesse metsadesse. Üks tihasepere sööb aastas ära umbes 20 kilogrammi putukaid. See on väga märkimisväärne kogus, mis parandab oluliselt metsade seisundit,” rääkis Malm.
Ta lisas, et eriti vajalik on sellises aktsioonis osalemine suuremates linnades elavatele lastele. „Ühele möödunudsuvisele erametsapäevale kohale tulnud linnakorterites elavad isad tunnistasid, et nende lapsed pole veel kordagi haamritki käes hoidnud, aga seal oli neil endil ja lastel võimalus pesakaste valmistades seda teha.”
Malm on säärast õhinat ise kogenud Pala koolis. Enamik pesakaste on praeguseks juba valmis ja need tuleks peagi metsa viia.
Pesakaste kasutavad teisedki metsaasukad
Põhiliselt kasutavad inimeste valmistatud majakesi kõik tihaseliigid, välja arvatud sabatihane, lisaks lepalinnud, puukoristaja, väänkael ja teised väikelinnud. Projekti käigus valmistatavate pesakastide katust või esikülge on võimalik avada, et neid puhastada saaks. See on vajalik parasiitide vältimiseks ja kaitseks röövloomade eest, kelle käpad sügava puhta pesakasti põhja ei ulatu. Kui kuldnokk puhastab oma pesa ise, siis väikesed värvulised seda enamasti ei tee.
„Kõik pesakastid riputatakse traadi abil puuoksa külge ilma naelu kasutamata. Hektarisuurusele metsaalale pannakse üles viis pesakasti. Iga pesakasti ümber peab jääma teatud suurusega toidu kogumise ala. Kõnealuse projekti raames valmivate pesakastide jaoks on vaja 2000 hektari suurust metsaala. Hiljemalt märtsi lõpuks peaksid pesakastid olema paigaldatud,” kinnitas Malm.
Samas tuleb konsulendi sõnul arvestada sellega, et päris kõiki üles pandud pesakaste linnud kohe ära ei asusta. Nii on ju ka inimeste puhul, kellest jäävad vahel kuhugi seisma tühjad majad ja korterid.
„Ka selles osas võib linde ja inimesi võrrelda, et on olemas regulaarse kasutuseta pesakaste, kus siiski aeg-ajalt ööbimas käiakse. Vahel kasutavad neid majakesi enda varjamiseks nahkhiired. Kui ka herilased või kimalased tühjaks jäänud pesakasti asustavad, tuleb see loodusele ikkagi kasuks.”
Ain Malm kinnitas, et on väga hea, kui lisaks metsa istutamisele linnumaju ehitatakse ja antakse sel moel omapoolne panus ka bioloogilise mitmekesisuse hoidmisse ja suurendamisse.
TOOMAS REINPÕLD
