Lapsed said avatud farmide päeval vasikaid kallistada ja maapiima juua

Ülemöödunud neljapäeval sai Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koordineerimisel teoks üleriigiline avatud farmide päev. Jõgevamaal võõrustasid põhikoolilapsi AS Pajusi ABF, OÜ Sadala Piim ja Torma Põllumajandusosaühing. Ühtekokku tutvustasid Eesti 28 farmi sel päeval nüüdisaegset piimatootmist 2800 lapsele.


Pajusi ABF-i Kalanas asuva piimafarmiga käisid seekord tutvumas Põltsamaa valla Lustivere põhikooli ja Järvamaal Päinurmes tegutseva Nurme kooli õpilased. Nurme kooli viiendas klassis õppiv Geidi Tölp ütles, et ehkki tema Albu vallas asuvas kodus loomi pole, meeldivad nad talle väga. Kalana farmis nähtu ja kuuldu meeldis Geidile väga ja ta kinnitas, et tahab ka tulevikus kindlasti maal elada.

Nurme kooli kasvataja Laivi Kõrm sõnas, et kuna Pajusi ABF-i Kalana farm on Päinurmele lähemal kui Järvamaa farmid, otsustas ta lapsed tuua just Kalanasse. Nurme kooli näol on tegemist samasuguse kooliga, nagu Kiigemetsa kool Jõgevamaal, ning Laivi Kõrmi sõnul on erivajadustega õpilastele loomadega kokku puutumist väga vaja. Lapsed tahavad loomi kallistada, sest see rahustab neid.

Kasvataja tõdes, et lisaks positiivsete emotsioonide kogemisele jääb lastele farmitöötajate räägitust ka üht-teist meelde. Tõsi, teadmiste kinnistamiseks tuleb farmis nähtu-kuuldu koolis üle korrata.

Laudas lastele ja nende saatjatele selgitusi jaganud Pajusi ABF-i juhataja Lembit Paal lausus, et avatud farmide päeva raames tutvustavad nad lastele piimatootmist siirast missioonitundest.

“Selline päev loob endale samasuguse emotsiooni nagu lastelegi. Lapsed on ju toredad, vahetud ja siirad, tunnevad farmis toimuva vastu huvi ning küsivad vahvaid küsimusi. Mõistagi meeldivad lastele eelkõige noorloomad. Mõni üksik laps on selline, kes natuke poosetab ja laudalõhnast väga suure numbri teeb,” kirjeldas Lembit Paal.

Tema sõnul seisneb avatud farmide päeva mõte eelkõige selles, et lapsed õpiksid väärtustama puhast Eesti toitu, sealhulgas Eesti farmides toodetud piima. Teisalt on sellisel omamoodi õppepäeval ka hariv eesmärk: lastel ja õpetajatel on võimalus oma silmaga näha, kuidas tänapäeval piima toodetakse. Lembit Paal toonitas, et piimast valmistatavad tooted on ka igati tervislikud ja maitsvad.

Kaks tuhat looma

Kalanas asuvas piimakarjafarmis on Pajusi ABF-i juhi sõnul kokku 2000 looma, pooled neist lüpsilehmad. Loomad paiknevad kolmes kohas, aga enamik neist siiski Kalana farmis. Praegu on keskmiseks väljalüpsiks 9500 kg piima lehma kohta aastas ja iga päev läheb Pajusi ABF-ist teele 26-26,5 tonni piima. Paal loodab, et tänavu peaks väljalüps veidi suurenema. Samas kinnitas ta, et numbrilistest näitajatest olulisemal kohal on piima tootmise ja sellest tekkiva rahavoo stabiilsus.

Lembit Paal lausus, et hetkel on neil kõik tootmiseks vajalik olemas. Äsja sai valmis ka põllule rajatud vedelsõnniku laguun, mis aitab sõnniku põldudele laotamist paremini korraldada. Selliseid laguune on plaanis veelgi rajada. Sõnniku laotamise tähtajad on järjest lühemaks muutunud ning ilmselt lühenevad veelgi. Ka põllutöödeks vajalikku tehnikat tuleb jooksvalt täiendada ja uuendada.

“Kui inimestel on ka edaspidi tõsine huvi piimatootmist oma silmaga näha ja selle kohta asjatundjatelt selgitusi saada, siis oleme ka tuleval aastal valmis külalisi vastu võtma,” kinnitas Lembit Paal.

Sadala Piima lüpsilaudas käisid avatud farmide päeval külas Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi ja Lääne-Virumaa Rakke kooli lapsed. Kõigile tehti ringkäik lüpsifarmis. Uudistati ka silo- ja sõnnikuhoidlat ning tuletati meelde, et 2013. aastal tunnistati just Sadala piimatootmiskompleks Eesti kauneimaks tööstusmaastikuks. Sadala Piima kolmes laudas on üldse kokku 1800 veist, kellest tuhat on lehmad ja 800 noorloomad. Piima läheb Sadala farmist iga päev välja 27 tonni.

Kui ringkäik lõppes, said lapsed ja õpetajad maitsta värskest laudapiimast ning pirnidest ja banaanidest tehtud smuutit. Lastele kingiti ka piimateemaline trükis ja lauamäng.

Rakke kooli õpetajad Raili Veelmaa ja Tatjana Tihhonova tõdesid, et külaskäik farmi oli lastele väga õpetlik, sest paljud neist elavad kortermajades ning neilgi, kes oma majas elavad, pole kodus enam loomi.

Kõige toredam küsimus, mille lapsed esitasid, oli see, et kas me võiks mõnd vasikat klassi n-ö lemmikloomaks võtta,” naersid Rakke õpetajad.

Ka Palamuse gümnaasiumi lastele meeldisid farmis kõige rohkem vasikad. Neile tehti pai, neil lasti oma kätt limpsida jne.

“Vasikad vajutavad nunnumeetri põhja,” sõnas teise klassi klassijuhataja Aive Jõessar ja lisas, et Palamuse kooli laste Sadala-retke algatajaks oli kolmanda b klassi juhataja Aime Ojasoo.

“Kui avatud farmide päeva korraldav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis teada, et koolilastel on võimalik farme külastada, täitsin vastava ankeedi ära. Eriti meeldiv külg oli asja juures see, et transport oli korraldajate poolt,” ütles Aime Ojasoo.

Kui selgus, et Palamuse lastele saadetakse järele suur buss, millesse peale kolmanda b kolmeteistkümne õpilase mahub veel hulk lapsi, kutsus Aime Ojasoo farmiretkele kaasa ka kolmanda a ja teise klassi.

Põhk ja hein

“Lapsed said teada, kuidas jõuab piim meie toidulauale,” ütles Aime Ojasoo. Tema sõnul teab enamik lapsi tänapäeval põllumajandusest üsna vähe. Kui Sadalas lapsed põhukuhja juurde viidi ja küsiti, mis see on, arvasid paljud, et hein. Üks poiss siiski teadis, et see on põhk, ja teadis ka, mis vahe on heinal ja põhul.

Sadalas tegeles koolilastega vahva ja nooruslik neljaliikmeline meeskond. Lapsed käisid küll Sadala Piima farmis, ent lastega tegelenud inimesed on kõik pärit sama omanike ringiga seotud OÜ-st Sadala Agro. Koolilaste aega aitasid kasulikult sisustada haldusjuht Liana Anton, taimekasvatusassistent Liisa Katt, agrotehnik Mikk Ott ja büroo assistent Annela Kruusimaa.

Neilt küsiti päris palju küsimusi. Lapsed tahtsid näiteks teada, kui palju aega kulub ühe lehma lüpsmiseks, kui palju lehm ühel lüpsikorral piima annab, mida lehmad söövad, kuidas valmib silo, milleks on lehmadel vaja seljasügamise harja, miks mõnel lehmal rõngas ninas on, miks vasikad õues oma majakestes on ja kes nende eest seal hoolitseb, kui ema neile ligi ei pääse, mitu vasikat ööpäevas sünnib ja kui pikk on sünnituse protsess.

“Kooliõpetaja rollis on tegelikult päris tore olla,” tõdes Liana Anton. “Eelmisel aastal, kui esimest korda avatud farmide päeval osalesime, käisid meil külas põhiliselt oma, st Sadala kooli ja lasteaiarühma lapsed. Nüüd tuldi natuke kaugemalt.”

Mikk Otile tegi heameelt see, et üks Rakke tüdruk avaldas soovi tulevikus laudas tööle hakata.

“See ongi nüüdisaegse piimatootmise tutvustamise ja piimatarbimise propageerimise kõrval üks avatud farmide päeva eesmärke: näidata, et piimafarmis ja põllumajanduses laiemalt on tore ja huvitav töötada,” sõnas Mikk Ott.

Tema sõnul oli farmi külastanute hulgas selliseid lapsi, kes loomakasvatusest üht-teist juba teadsid. Ent ka need, kes ei teadnud, on tublid kaasamõtlejad.

Avatud piimafarmide päev on üks osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kolmeaastasest programmist “Piim – päeva pärl!”. Piimaprogrammi läbiviimist rahastavad Euroopa Komisjon, Maaeluministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Tänavune avatud piimafarmide päev kuulus ka 30. maist kuni 5. juunini toimuva Euroopa säästva arengu nädala programmi.

TOOMAS REINPÕLD

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus