Laiusel lõpetati esimene niide

DSC_0211

Maakonna üks edukamaid suurtootjaid Laiuse Põllumajanduse OÜ lõpetas neljapäeva õhtuks rohumaadel esimese niite. Kui eelmisel aastal saadi sellega täis neli tuhandetonnist siloauku, siis tänavusel erakordselt kuival kevadel suudeti täita kolm ja pool. Seega pea viissada tonni mullusest vähem.    


Esimese niitega alustati Laiuse rohumaadel 30. mail ja möödunud neljapäeva õhtuks saadi ring peale. Sisuliselt kümne päevaga. „Lõpetasime silo tegemisega ajal, mil tavaliselt alles oleme alustanud. Aga soe ja kuiv ilm on tagant kiirustanud, sest viimati sadas Laiusel korralikult vihma 5. mail,” ütles osaühingu peaagronoom Ares Moor.

Laiuse Põllumajanduse OÜ tegevjuht Tiit Maripuu oli rahul, et esimese niitega jõuti ühele poole, kuid tavalisest väiksem silokogus tõmbab Maripuul näo murelikuks. „Kuiv ilm pani heinakasvu kinni, sellepärast tuleb ka massi vähem.”

Moori sõnul läks kogu esimene niide siloauku, milliseid Laiuse majandil on kokku kaheksa. „Kolm ja pool auku saime esimesest niitest täis, sööta tuhande tonni võrra vähem. Hektarilt tuli praegu nelja tonni ringis, tavaliselt on see number 7 – 8 tonni. Samas on silo kvaliteet üldiselt hea,” sõnas Moor, lisades, et kui eelmisel talvel osteti silo juurde, siis tuleb seda ilmselt teha nüüdki.

Niitmisele läinud rohumaid on Laiusel 700 hektari juures. Viie-kuuekümne päeva pärast loodetakse jõuda teise niiteni, millega tahetakse 100 tonni juures varuda ka kuiva heina, mis katab majandi lüpsikarja tavalise vajaduse. Vastavalt heinakasvule ja ilmaoludele on see number Laiusel varieerunud 80 – 200 tonni vahel. Moori arvates teise niitega probleemi ei ole. Juhul muidugi, kui erakordne põud ei jätku.

Neljapäeval Otiaru 29-hektarilisel põllul niitnud Üllar Saar rääkis, et heina kvaliteet on ebaühtlane. „Mõned kohad on päris hõredad, teisal on jälle hein nagu alati. Üldiselt on siin Otiarul päris hea hein.” Saare sõnul annab tunda seegi, et eelmisest vihma-aastast on rohumaadele jäänud suured sissevajumise jäljed ja kraavid, mis nüüd kivikõvaks kuivanud. See kõigutab vahel isegi 8,6 meetri laiuse vikatiga töötavat traktorit.

„Traktor niidab kümme hektarit tunnis ja kohe, tund-kaks hiljem, tuleb järel juba vaalutaja, kes saab veel rohkem vatti. Nii et töötempo on korralik,” ütles Ares Moor. Kogu silotegemise meeskond oli Laiusel kuueliikmeline. Moori sõnul laabus kõik kenasti, kuna mehed on tublid.        

Rääkides teraviljakasvatusest, mille all on Laiusel 900 hektarit põldu, hindab Moor taliviljade hetkeseisu normaalseks. Need on talvitunud üldiselt hästi. Lootustandev on õigeaegselt külvatud talioder, mis on küll kapriisne, kuid Mustvee tee ääres asuval põllul tõotab ilusat saaki. Parimal juhul 7-8 tonni hektarilt.

„Suviviljade saagid jäävad tänavu siiski oluliselt madalamaks kui eelmisel aastal, sest põldudel on valitsenud totaalne veepuudus. Kui eelmisel aastal saime talinisu kaheksa ja otra kuus tonni hektarilt, siis nüüd tuleb ilmselt poole vähem,” arvas peaagronoom Ares Moor.

Pool viljast kasvatatakse Laiusel müügiks, pool läheb loomasöödaks.

Tema sõnul mängib siinse põllumehe jaoks ilmastik suurt rolli. Eriti Laiuse mägi, mis kujundab vihmakaarti. Rääkides taliviljast, ka rapsist, ütles Moor: „Parim piirkond selle kasvatamiseks algab ikka Tabivere joonest lõuna pool. Kui meil talv rapsile liiga ei tee, siis võtab sageli kevadine külm. Eelmisel aastal oli miinus 8 kraadi ja võttis rapsi ära. Tänavu oli piiri peal, miinus 6 ja läks õnneks. Kuid siiski on ka vilets taliraps kokkuvõttes parem kui tavaline suviraps. Pealegi taliraps nii väga põuda ei karda.”    

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus