Peipsi ja Jõgeva piirkonna kokku üheksat ühinevat omavalitsust konsulteerib Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu palgatud ja EASi rahastatud ühinemise koordinaator Katrin Rajamäe. Nõustaja ülesanne on kogu protsessi suunata ja olla vajadusel tugiisik ning nõuandja, et osapooled ikka jõuaksid aasta lõpuks ühinemislepingu sõlmimiseni.
Katrin Rajamäe sõnul on tal mitmeid kohustusi, tuleb kutsuda kokku koosolekuid, neid protokollida, valmistada ette materjale ja ühinemislepingut ning koguda ja analüüsida andmeid. Moodustatud on neli valdkondlikku töörühma: haridus ja noorsootöö, kultuur ja sport, sotsiaalvaldkond ja tervishoid ning majandus, nende jaoks tuleb koondada erinevaid finantsandmeid, samuti statistikat ning teha ülevaateid. Vajadusel tuleb suhelda rahandusministeeriumi poolt määratud konsultantidega. Kui ise jääb hätta, siis saab abi paluda. Üks rahandusministeeriumi ekspert Mihkel Laan on käinud ka ühel koosolekul nõu andmas.
Kõigepealt oli pikalt arutlusel teema, kas läbirääkimisi viia läbi ühes suures piirkonnasvõi moodustada mitu väiksemat. See oli teemaks kaks kuud. Täit selgust pole siiani. Torma vald on endiselt läbirääkimiste laua taga kahes piirkonnas, nii Jõgeva kui ka Peipsi omas. Peipsi piirkonnas on praegu seitse, Jõgeva piirkonnas kolm omavalitsust. Töö käib mõlema piirkonnaga paralleelselt.
Praegu on arutlusel haldusmudel.Eesmärk on, et liiga ei tsentraliseeritaks, et teatud funktsioonid jääksid endistesse vallakeskustesse ja kogukonna tasand oleks kindlasti kaasatud. Samas on võimalik kasutusse võtta sihtasutuste mudel nagu Saare vallas ja laiendada kogu piirkonnale. “Selles ei ole jõutud veel ühisele arusaamisele. Ühinemislepingus ei pea seda fikseerima, mis juriidilises staatuses piirkondlikud keskused ehk teenuskeskused saavad olema. Ühinemisleping on põhimõtete kokkuleppimine, uuele volikogule peab ka jääma midagi otsustada,” märkis Rajamäe.
Jõgeva kandis on partnereid vähem, kuid tööd on vaja teha rohkem, sest Jõgeva linn ja vald liitusid projektiga hiljem. Ka Jõgeva piirkonnas käib arutelu haldusmudeli ja juhtimisstruktuuri teemadel, samuti on kõne all, mis saab olemasolevatest töötajatest. Praeguseks on kokku lepitud, et uues vallavalitsuses toimub konkurss kõigepealt sisevaliku teel ja kui sobivat inimest ei leita, alles siis tuleb avalik konkurss. Samuti on päevakorras teenuskeskuste teema.
Torma peab otsustama, kas jääb Peipsi või Jõgeva poole. Ei saa väga palju aega enam viita, 1. oktoobriks peab olema ühinemislepingu projektini jõutud.
Peipsi piirkonnas on näiteks töörühm teinud ettepaneku, et universaalsed sotsiaaltoetused oleksid 2018. aastast kõrgeima määra järgi, mis on ühinevates omavalitsustes. Samas raha eriti juurde ei tule ning kõik kokkulepped tuleb ka rahaliselt enne lepingu sõlmimist üle vaadata, kas eelarved ikka kannatavad seda tõusu välja. “Palkasid ei saa lakke tõsta, eelarved on nagu on, Peipsi piirkonna palgatase on Jõgeva poolega võrreldes mõnevõrra madalam. Detailid lepitakse kokku üleminekuperioodil, ka täpne valla juhtimisstruktuur, ametikohad jne.”
Ühinemisleping on Katrin Rajamäe sõnul pigem raamleping. Uuele volikogule jääb otsustusõigus, kuidas täpselt uus vald toimima panna. Samuti on valdade põhimääruste, arengukavade, eelarvestrateegiate ja üldplaneeringutega ‒ need kehtivad kuni on valmis uued dokumendid. Senistel ametikohtadel jätkavad inimesed uue juhtimisstruktuuri kehtimahakkamiseni. Vaidlemist tuleb tema kinnitusel palju ilmselt siis, kui minnakse detailidesse.
“Haridusvõrgu osas nelja aasta jooksul muudatusi ei tehta. Jäävad senised haridusasutused, koostööd plaanitakse teha tugipersonali osas, näiteks eripedagoog käib koolist kooli ning on omavalitsuse palgal. Väikestel omavalitsustel pole hetkel võimalik erispetsialiste palgata, näiteks keskkonna-, maa- ja muud spetsialistid saavad tulevikus olema eraldi. Inimesed saavad spetsialiseeruda, personali kvaliteet peaks paranema.”
HELVE LAASIK
