Kui vahepeal pidid jõgevamaalased kurvastama selle üle, et Jõgevalt alguse saanud küüslaugufestival Tartumaale Ülenurmele “kolis”, siis nüüd võime edastada rõõmsa sõnumi: sündmus tuleb kodumaakonda tagasi. Tõsi, tänavust festivali ei peeta Jõgeval, vaid Kuremaal.
Kui kümnenda küüslaugufestivali korraldamise praktilisema poolega tegeleb endiselt Aimar Pihlaku juhitav hästi äraproovitud meeskond, siis festivali “veduriks” ehk direktoriks on uus mees ‒ MTÜ Jõgevamaa Põllumeeste Liidu juht Raul Soodla. Tema sõnul on on küüslaugufestivali “vedurivahetus” osalt Eesti põllumajanduses juba üsna pikka aega väldanud ja praegusekski veel mitte päris otsa saanud kriisi tulemus.
“Põllumeestega on alatasa kurjustatud, et me ei tee oma olukorra päästmiseks ise mitte midagi,” sõnas Raul Soodla. “Nüüd leidsimegi, et küüslaugufestival oleks Jõgevamaa põllumeeste jaoks üks lisavõimalus oma toodangut müüa ja tutvustada. Eelkõige võiks sellest kasu olla väiketootjatele, aga ka suurtootjad võivad festivalilt kasulikke kontakte leida.”
Kui Raul Soodla Aimar Pihlakule küüslaugufestivali Jõgevamaale tagasi toomise ettepaneku tegi, selgus, et Pihlak kavatseb festivaliga hoopis aasta vahet pidada, sest pidev korraldusrattas tormamine oli mehe ära väsitanud. Raul Soodla laitis selle mõtte maha.
“Olen ka ise mitmesuguste sündmuste korraldamise juures olnud ja tean, et turg käitub omamoodi: kui hea üritus ühel aastal tegemata jätta, võib mingi n-ö asendusvariant tekkida, mis aga ideelt või kvaliteedilt algsest tunduvalt kehvem. Seepärast arvasin, et tuleks ikka ühe jutiga edasi panna,” ütles Raul Soodla.
Vedurivahetus
Nii tekkiski “vedurivahetuse” mõte. Ja Kuremaa tundus uuele “vedurile” ainuvõimaliku kohana, kus festivali korraldada: ta on kuremaalane ja suur Kuremaa patrioot. Kui rahvusvahelist motomatkajate kokkutulekut Jõgevatreff peetakse rohkem Kuremaa lossi ümbruses, siis küüslaugufestivaliga kavatsetakse hoida rohkem järve äärde ja suure parkla piirkonda. Järv peakski Raul Soodla sõnul festivalile atraktiivsust lisama ja 19. augustil võib vesi ka ujumiseks veel piisavalt soe olla.
“Küsimus, kas rahvas uue festivalipaiga omaks võtab, on seekord üks raskemaid küsimusi,” sõnas Raul Soodla. “Väike hirm on, et ei võta, aga kui järele ei proovi, ei saagi teada, kuidas asi välja kukub. Kui Jõgevale ja Ülenurmele tuldi, loodetavasti tullakse ka Kuremaale. Ja loodetavasti jõuavad kohalikud elanikud Jõgevatrefist kolme nädala jooksul piisavalt välja puhata. Liiatigi on paljudel Kuremaa inimestel endalgi aiamaalapid, millel midagi kasvatada, nii et tulgu aga julgesti müüma!”
Jõgevamaa Põllumeeste Liidul on plaanis anda oma panus seminaride korraldamisega. Kui küüslaugu kasvatamisest on küüslaugufestivalil ikka räägitud, siis nüüd on plaanis jagada nõu ka teiste köögiviljade kasvatajatele. Seminaride korraldamise paigaks sobib hästi Kuremaa loss.
Eesti toit esiplaanil
“Aimar Pihlaku poolt üheksa aastat tagasi käima tõmmatud küüslaugufestival on suurepärane üritus. Püüame omalt poolt seda avardada ja edasi viia ning veelgi enam fookusesse tuua Eesti toidu ja põllukultuuri propageerimise aspekti,” ütles Raul Soodla. “Küüslaugufestival jääb maalähedaseks, välismaist kribukrabu ei hakata seal ka edaspidi pakkuma.”
Küüslaugufestivali käivitaja ja korraldustoimkonna juht Aimar Pihlak tõdes, et ühest küljest on tal kahju, et festival Ülenurmelt ära tuleb, sest sealne Eesti põllumajandusmuuseum ja kohalik omavalitsus suhtusid sündmusse suure mõistmisega ja aitasid igati kaasa sellega seotud probleemide lahendamisele. Samas on Pihlakul hea meel selle üle, et küüslaugufestivali traditsioon edasi kestab.
“Kui festivali toimumispaik muutub, siis sündmuse formaat jääb laias laastus selliseks, nagu see ikka on olnud: on natuke festivali ja on natuke laata. See formaat toimib hästi ja seda pole mõtet muuta. Küll aga esitab uus plats küllaga uusi väljakutseid. Näiteks tuleb keskkonna- ja muinsuskaitseametnikega veel nõu pidada, kuidas midagi teha, nii et kõik instantsid rahule jääksid,” ütles Aimar Pihlak. “Festivali kultuuriprogrammis üles astuvatest esinejatest on aga praegu veel vara kõnelda, sest sõlmitavad lepingud on alles läbirääkimiste faasis.”
RIINA MÄGI
