Kuremaal kogutud jõuga poolfinaali ja finaali

DSC_0060

Raplast räägitakse viimasel ajal kui Eesti korvpallipealinnast, seda loomulikult seepärast, et Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond end esimest korda Eesti korvpalli meistriliiga finaali välja võitles. Nii enne poofinaal- kui ka finaalseeriat olid Rapla korvpallurid treeninglaagris Kuremaal. 


Poolfinaalseerias, mida mängiti kolme võiduni, oli Rapla mäletatavasti tulemusega 3:1 üle Tartu ülikoolist. Rapla võit Tartu üle kujunes omamoodi sensatsiooniks: Tartu võistkonnata peeti finaalmänge viimati neliteist aastat tagasi, Rapla polnud aga finaalis veel kunagi mänginud.

Et Rapla Avis Utilitase peatreener Aivar Kuusmaa oluliste treeninglaagrite paigaks just Kuremaa valis, pole ime: ta on oma treenerikarjääri jooksul siin viibinud päris mitme meeskonnaga: enne Raplat näiteks Kalev/Cramo ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

“Poolfinaali eelne laager läks täielikult kümnesse,” kinnitas Aivar Kuusmaa. “Võitnud oleksime võib-olla ka selle laagrita, aga nii head korvpalli me poolfinaalis ilmselt mänginud poleks.”

Peatselt pärast poolfinaali tulid Rapla mehed Kuremaale tagasi, et Kalev/Cramo vastu mängitavaks finaalseeriaks jõudu koguda.

“Praegu on vaja meeskonnal eelkõige vaikust, rahu ja keskendumisvõimalust. Raplas pole seda alati võimalik saavutada, siin aga ei sega meid keegi. Saame siin lisaks spordisaalile ka ujulat kasutada. See aitab meestel pärast õhtust trenni lõõgastuda. Proovisime ära ka ujulasse värskelt rajatud minispaa, mis oli väga mõnus vaheldus.”

Kuusmaa tõdes, et vahetult enne finaalseeriat “jalgratast” enam ei “leiuta”. Hommikul tõsteti toonust jõusaalis ja tehti saalis visketrenni, õhtuses trennis harjutati meeskonna koostööd ja taktikat. Treeninglaagri üks oluline mõte ongi Kuusmaa sõnul tiimi ühtsuse saavutamine.

Vingeim fänniklubi

Küsimusele, kuidas jõudis väikelinna Rapla korvpallimeeskond meistriliiga finaali, vastas peatreener, et see on pikem protsess. Algul loodeti Raplas oma noormängijatest meistriliiga meeskond välja kasvatada ja vahepeal oligi Rapla meeskonnas päris palju “omasid”, aga paraku läksid nad Kuusmaa sõnul oskuste kasvades “paremaid jahimaid” otsima. Ja unistus, et Rapla korvpallinoorte igast aastakäigust tippmängijaid peale tuleb, jäigi ainult unistuseks. Küll aga on suudetud Raplasse meelitada arvestatav kogus mujal võrsunud tugevaid mängijaid, kelle hulgas on ka neli välismaalasest “leegionäri”: kaks Hollandist, üks Sloveeniast ja üks USA-st.

“Aga Rapla korvpallisõbrad on kogu meie seltskonna väga omaks võtnud. Loodetavasti minu ka,” ütles Aivar Kuusmaa.

Rapla korvpalluritel on ilmselt Eesti kõige vingem fänniklubi, kellel ei tule puudust entusiasmist ega kreisidest ideedest. Kui ka korvpallifänninduse alal Eesti meistrivõistlusi korraldataks, võiks Rapla fännidele meistrimedalid juba praegu kaela riputada.

“Meie klubi on ise kõvasti vaeva näinud, et meil selline fänkond oleks. See ei teki niisama, vaid selleks on vaja järjepidevat tööd teha,” sõnas Aivar Kuusmaa.

Rapla fännid on tema sõnul juba poolteist tundi enne mängu algust kohal ja aitavad saali mänguks valmis panna. Nad käivad korvpalluritega kaasas ka võõrväljaku mängudel. Korvpalluritele kaasaelamine on muutunud neile elustiiliks.

“Vahel ma küsin endalt, et kas neil oma põhitöö jaoks äkki liiga vähe aega ei jää,” ütles Aivar Kuusmaa muiates.

See, et Rapla Eesti meistriliiga poolfinaalseerias Tartu ülikooli seljatas, oli spordisõpradele võib-olla üllatus, aga treeneri jaoks pigem püstitatud ülesande täitmine.

“Olime võtnud eesmärgiks vähemalt üritada ükskord ometi finaali jõuda. Pronksmedali oleme kahel korral juba võitnud, seda polnud mõtet sihtida. Pealegi nägin poofinaaliks valmistudes, et meestes on see potentsiaal olemas,” ütles Aivar Kuusmaa.

Kalev/Cramo on tema sõnul Raplale sandim finaalivastane, kui olnuks Tartu ülikool. Kalevi pingil on kümme tugevat mängijat, Raplal kaheksa kogenud mängijat ja kaks noort.

“Kalev/Cramo treeneril Alar Varrakul on ka selles mõttes lihtsam, et tal on meie võimetest selge ülevaade: me pidime poolfinaalis Tartu vastu mängides kõik kaardid lauale laduma. Kalev võis aga poolfinaalis mõned trumbid tagataskusse jätta, sest neil oli Pärnu vastu mängides turvaline ülekaal,” ütles Aivar Kuusmaa.

Hall pilgeni täis

Finaalseeriat mängitakse teatavasti nelja võiduni. Esimesed kaks mängu mängiti möödunud reedel ja pühapäeval Tallinnas ja need võitis Kalev/Cramo. Järgmised mängud on ülehomme ja tuleval esmaspäeval Raplas. Kui Eesti meister nelja mängu tulemusena ei selgu, siis seeria jätkub. Võib ainult ette kujutada, milline rahvamass ülehomme Rapla kodumängu vaatama tuleb.

“Raplas on hall ka mõned korrad varem pilgeni täis olnud, näiteks Andre Pärna kahe aasta taguse lahkumismängu ajal ja mulluse meistriliiga pronksimängu ajal. Aga meistriliiga finaalmänge pole Rapla publik oma kodulinnas veel vaadata saanud,” sõnas Kuusmaa ja lisas, et väikelinna tippmeeskonda on raske üles ehitada, aga lihtne lõhkuda. Selleks, et meeskond jätkusuutlik oleks, tuleks omavalitsusel klubi jõulisemalt toetada.

Rapla Avis Utilitase juures on tegev ka mitu Jõgevamaaga seotud inimest. Meeskonna teine treener Toomas Annuk on oma treenerikarjääri alustanud Jõgevamaal, meeskonna üks tugisambaid Sven Kaldre on pärit küll Avinurmest, aga korvpallurina üles kasvanud Kuremaa saalis, meeskonna füsioterapeut Marjaana Raudmäe on Jõgeva gümnaasiumi vilistlane.

“Tööd on mul meeskonna juures väga palju. Olen pea kõigi treeningute ja mängude ajal kohal, näitan meestele jõusaalis harjutusi ette, teen massaaži jne. Kõige sagedamini teevad korvpalluritele muret selg ja põlved,” ütles Marjaana Raudmäe ja lisas, et sportlastele massaaži tegemiseks peab ka ise füüsiliselt tugev olema.

Kui Sven Kaldre on, nagu öeldud, korvpallurina Kuremaal kasvanud, siis Rapla meeskonna kapten Indrek Kajupank ja üks mängujuhte Martin Paasoja on pärit küll Eesti saartelt, aga Kuremaa on tänu noortekoondise ja muudele laagritele neilegi tuttav paik. Kõik kolm korvpallurit kiitsid siinseid häid treeninguvõimalusi, vaikust ja personali hoolivust. Ees ootava finaalseeria (siinkirjutaja vestles Rapla korvpalluritega täpselt nädal tagasi) kohta ütlesid mehed, et kui finaali on juba jõutud, siis tuleb seal ka hästi mängida.

“Võistkonna sisekliima on hea. Ka leegionäridega saame hästi läbi ja mõistame üksteist,” kinnitas Indrek Kajupank. “Kui trennis on kõva töö ära tehtud, siis pole väljakul suurt suud pruukida vajagi: üksteisest saadakse aru ka sõnadeta, üksnes kehakeele vahendusel.”

Martin Paasoja lisas: “Rääkimisest polegi alati kasu, sest saalis on mängu ajal põrgulärm.”

Jõgevamaa korvpallisõpradel on nüüd võimalus valida, kas hoida järele jäänud finaalmängude ajal pöialt Kuremaal trenni teinud raplalastele või Kalev/Cramole, kelle peatreeneriks on Jõgevalt pärit Alar Varrak.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus