Neil, kel Kuremaa lossi asja, tuleb arvestada sellega, et peauksest sinna praegu siseneda ei saa, sest vestibüülis käib remont. Hea tulemuse nimel tasub aga ajutised ebamugavused ära kannatada. Pärast remonti tervitab vestibüül sisenejaid juba tunduvalt mõisalikuma miljööga.
“Ükski sündmus meil selle remondi tõttu ära ei jää,” kinnitas sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liige Tiina Tegelmann. “Tavaolukorras on lossi sisenemiseks kasutusel lossi ujulapoolne külguks, rahvarohkemate sündmuste ajal palume siseneda tagauksest.”
Tiina Tegelmanni sõnul saavad kuremaalased tagauksest sisse tulles võib-olla isegi mõnusa nostalgialaksu: sedakaudu minnes satutakse ju kõigepealt nullkorrusele, kuhu vähestel viimasel ajal asja on olnud ning kus kõik näeb välja nii, nagu mitukümmend aastat tagasi. Vestibüüli remont peaks lõppema märtsis. Konkreetset kuupäeva ei hakanud Tiina Tegelmann siiski välja pakkuma, sest ehitus- ja remonditööde puhul võib alati üllatusi ette tulla.
“Aga kui vestibüül valmis saab, on meil juures üks ilus autentse ilmega, see tähendab mõisalik ruum,” tõdes Tiina Tegelmann.
Vestibüüli remonti on tegelikult ette valmistatud päris kaua. Ühe eeltööna sai 2016. aasta aprillis teoks seinte sondeerimine. Seda tööd käisid tegemas Tartu kõrgema kunstikooli maalimise ja maalingute restaureerimise osakonna erialaõppejõud Heli Tuksam ja neli sama osakonna tudengit. Hilisemaid viimistluskihte ettevaatlikult eemaldades jõudsid nad välja algse seinapinnani, millel võis näha kustunud maalingudetaile, ning leidsid ka fragmendi hiljem, arvatavasti 19. ja 20. sajandi vahetusel vestibüüli seintele maalitud jõulisest juugendstiilis ornamendist.
Maaling ja karniisid
Juugendmaalingu fragment on plaanis välisuksest vasakule jääval seinal ka eksponeerida. Üldiselt saavad vestibüüli seinad aga tagasi oma algsed, roosakad ja hallikad toonid. Taastatakse ka laekarniis ja uksepealsed karniisid, millest vestibüül jäi ilma 1986. aasta tulekahju tagajärjel. Toonased tulekahjujärgsed restaureerimisööd said tehtud kiirustades ning karniiside taastamist peeti siis ilmselt liigseks luksuseks. Samas on need ruumi ilme kujundamisel olulise tähtsusega. Probleeme tekitas ka vestibüüli seinte viimistlusel viimati kasutatud lateksvärv, mis ei lasknud seintel “hingata” ning mis hakkas laiguti maha kooruma.
Vestibüüli sisekujunduse tööprojekti autor on Nele Rohtla Mõisaprojekt OÜ-st. Tema teostab ka autori- ja muinsuskaitselist järelevalvet, viimast koos muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidverega.
Jõgeva vallavalitsuse poolt kureerivad ehitustöid abivallavanem Mati Kepp ja ehituse peaspetsialist Andres Haagen. Ehitajaks on OÜ Jaagor Grupp, kellel olemas muinsuskaitselistel objektidel tegutsemise luba. Ehitustööd tehakse Jõgeva valla eelarve raha eest ja sedakorda on mõeldud vana, nn väikest Jõgeva valda. Tööd lähevad maksma umbes 75 000 eurot.
“Niinimetatud vana Jõgeva vallavalitsus oli vestibüüli remondi väga hästi ette valmistanud, hange oli läbi viidud, litsentseeritud ehitaja leitud ja kogu dokumentatsioon korras. Nii sai üsna aasta alguses ehitama hakata,” ütles Tiina Tegelmann. Nüüdseks käivad ehitustööd juba kolmandat nädalat.
Vestibüül on visiitkaart
Tiina Tegelmanni sõnul on peasissekäik mõisahoone visiitkaart, see lihtsalt pidi korda saama. Järgmisena tuleks aga hakata tegelema teise korruse akende ja fassaadiga, mis on üsna hullus olukorras. Selleks tuleb aga leida mõni fond, kust oleks võimalik raha taotleda.
“Kuremaa loss on üks Jõgeva valla esindushooneid, samuti on see väga oluline nii aja- kui haridusloo seisukohalt. Nii et see peaks kindlasti korda saama,” arvas Tiina Tegelmann ja lisas, et Kuremaa kunagisel tehnikumil on väga asjalik vilistlaskond, kes seda mõtet toetab. Suurte lootustega vaatab Tegelmann ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus uue viieliikmelise nõukogu poole, mille juhiks on abivallavanem Mati Kepp ja millesse kuulub ka ettevõtjaid.
Tiina Tegelmann on Kuremaa lossi “perenaise” rollis olnud nüüdseks üksteist kuud ning sõnas, et lossis on viimasel ajal toimunud heal tasemel kontserte ning need on leidnud tänuliku ja asjatundliku publiku. Soovijatele on pakutud ka konverentsi- ja seminariteenust ning võimalust isiklikke tähtpäevi tähistada. Omainimesteks on lossis ka kultuuriseltsi Jensel kollektiivide liikmed ja käsitööinimesed.
Ükski ettevõtmine vestibüüli remondi tõttu tõepoolest ära ei jää. Näiteks tänagi toimub lossis kontsert, kus astuvad üles leedu muusikud Daile Dociene (harf, viiul, vokaal) ja Ramune Bučniute (viiul, kitarr, vokaal).
“Oleme oma maja inimestega enne üritusi ustel ootamas ja juhatame, kuidas rahvas õigesse kohta välja jõuab,” lubas Tiina Tegelmann.
Kuremaa mõisa peahoone on ehitatud aastatel 1836-1843 ning stiililt kuulub see hilisklassitsismilt neorenessansile ülemineku perioodi. Hoone projekt telliti arhitekt Emil Julius Straussilt, kelle plaanide järgi oli veidi varem valminud Suure-Kõpu mõisa peahoone Viljandimaal. Kuremaa mõisahoone ongi paljus Suure-Kõpu mõisa koopia.
Kuremaa mõisa võõrandas Eesti riik 1919. a ja 1921. a rajati mõisasse karjakasvatuskool. Põllumajandusharidust andev kool, mis eri aegadel kandis eri nime, tegutses Kuremaal 2005. aastani. 1935. aastal ehitati mõisa peahoone varem ühekorruselised tiivad kahekorruseliseks. 1986. aastal sai loss tulekahjus kannatada, ent taasavati juba aasta hiljem. Praegu haldab lossi SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus.
(Allikas: Kuremaa mõisa peahoone vestibüüli sisekujunduse tööprojekti seletuskiri, koostajad Nele Rohtla ja Karmen Riigov)
RIINA MÄGI
