Haldusreformi käigus tekkisid teatavasti suuremad omavalitsusüksused. Külaliikumise Kodukant poolt välja pakutud külavanema uus statuut lisab külavanematele uusi tegevusväljundeid ja arvatavasti ka ülesandeid. Mitmete kogukonnaesindajate sõnul peaks töökoormuse suurenemisega kaasnema ka teatud tasu. Külavanemate ja külaseltside eestvedajate koostöö osas on seisukohad erinevad.
Kümmekond aastat ametis olnud Kasepää külavanema Heiki Posti sõnul peaks külavanema tegevuse tähtsus oluliselt suurenema. “Haldusreformi tõttu on vallad saanud suuremaks ja tegevus on rohkem hajutatud. Seega peaks just külavanem olema see isik, kes kuulab ära külaelanike mured, võtab need arvesse ja tegeleb nendega edasi.
Loomulikult võib tekkida olukord, kus omavalitsus delegeerib teatud valdkondade (näiteks sotsiaalteemade) korraldamise külavanematele. See tähendab, et kui tänaseni on külavanemad tegutsenud ühiskondlikel alustel ja nüüd lisandub neile laiemat kõlapinda eeldavat tööd, siis peaks külavanema koht ka rahastatud olema. Muidugi peab külavanem siis oma kohustusi veel tõsisemalt võtma,“ avaldas ta arvamust.
Ka Pajusi külaseltsi juhatuse liige Aili Soolepp ütles, et külavanematele võidakse uusi ülesandeid delegeerida “Külavanemad on ju niigi enda ja külarahva mõtted valda viinud. Vallavalitsuses ja -volikogus soovitakse omakorda teada, mis külades toimub. Selge on aga see, kui külavanemale ülesandeid lisandub, tuleb mõelda ka nende töö tasustamisele. Päris nii pole, et kõike saab teha tasuta, kusagil on piir. Suure koormusega vabatahtlikku tööd tehes võib lõpuks tekkida väsimus ja tüdimus.”
Soolepa sõnul on oluline külavanema statuut. “On ju tarvis dokumenti, mis külavanemate tegevust reguleerib,” kinnitas ta.
Kamari külavanem Indrek Eensalu ei näe hetkel võimalust, et omavalitsus osade valdkondadega tegelemise külavanematele delegeeriks.
“Endises Põltsamaa vallas oli valla ja külade vahel väga hea koostöö. Ma arvan, et see koostöö jätkub ka suures vallas ja pigem paraneb. Elu on pidevas muutumises ja tänu sellele muutuvad kindlasti külavanema ülesanded,” märkis ta.
Olukorrast, kus ühes paigas tegutseb külavanem ja ka külaselts ollakse aga erinevatel seisukohtadel.
“Eks see on iga küla enda otsus, kas on ka külavanemat vaja. Aga dubleerimisohtu kindlasti ei ole, sest teemasid, millega tegeleda, on palju. Ning kui külavanemal on meeskond, kellele toetuda, siis on ka n-ö läbipõlemisoht väiksem. Aktiivsed inimesed täiendavad üksteist,” märkis Indrek Eensalu.
Heiki Posti arvates võiks küsimuse lahendamisel olla mitmeid variante. “Külavanem ja külaseltsi juhatuse esimees (liige) võivad olla ka erinevad inimesed. Ja see poleks ka paha.”
“Meie küla on küllaltki väike ja nii valisime külavanemaks Jüri Siirmäe, kui ta oli ka külaseltsi esimees. Üks võimalus ongi, et tubli külaseltsi esimees on ka külavanem. See on valikute küsimus arutamiseks kogukonnale. Kogukonna tahe ongi kõige olulisem, kõige tähtsamaid teemasid tuleks vaagida mitmel kogukonnal korraga.”
Heiki Post märkis, et Kasepääl on valitud külavanemat ühel korral. Siis oli kaks kandidaati ja tema osutuks valituks.
“Nüüd on aga uus olukord, vastu on võetud uus külavanema statuut, millest lähtudes peaks korraldama uued valimised,” arvas Post.
Avinurme kandis tegutseb külavanemate kogu juba aastaid. See ühendus on võimaldanud küladel haldusreformile kergemini vastu minna, uues olukorras kohaneda.
Jõgeva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim ütles, et Jõgeva vallas kehtivat külavanemate statuuti ei ole. „Kindlasti on külades aktiivseid inimesi, kes on kas kunagi valitud külavanema ametisse või on võtnud endale eestkõneleja rolli. Küladel on sellistest inimestest ainult kasu,” kinnitas ta.
Pärsimi sõnul on Jõgeva vald võtnud esmaseks ülesandeks kehtestada kogukonnakogude statuut ja toetada nende ühenduste teket. “Olen aastaid näinud kodanikualgatust kõrvalt ja olen ka ise selles osalenud. Selge on, et ühel inimesel on raske seista küla või aleviku vajaduste eest. Meie mudel võimaldab valida kogukondadel grupi eestvedajaid.”
“Külavanemate valimine ja selle ameti tähtsustamine on omavalitsuseti erinev. Kui Jõgeva valla külad otsustavad, et tuleb külavanema statuut kehtestada, siis küllap see algatus ka vallamajja jõuab. Hetkel oleme valinud kogukonnakogude mudeli. Kogukonnakogu statuudi väljatöötamise juures on olnud Jõgeva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond ning vallavolikogu arengu- ja reformikomisjon,” rääkis Pärsim.
“Külade või piirkondade arengukavade ajakohasuse eest on täna seisnud külaseltsid. Kindlasti oleks oluline kaasata selliste arengudokumentide koostamisse omavalitsuse esindaja. Siis on lihtsam omavalitsuse arengukava koostamisel arvestada kohalike ettepanekutega – mõte ja sisu on selgem. Külade arengukavade ja toetuste taotlemise vahelised seosed ei ole praegu teada. Kindlasti küsitakse viidet valla arengukavale ja seetõttu on oluline oma piirkondade vajadustest õigeaegselt arengukava koostajatele teada anda,” lisas ta.
Krista Pedak: “Külavanema roll külas on valmisolek.”
Vooremaale andis intervjuu Mustvee vallas tegutseva Avinurme Külavanemate Koja eestvedaja Krista Pedak, kelle arvates peavad külavanemad olema valmis tegelema väga erinevate ülesannetega.
Kuivõrd on külavanemate koda võimaldanud Avinurme kandis paremini vastu minna haldusreformile, aidanud kogukonnal uue olukorraga paremini kohaneda?
“Avinurme Külavanemate Koda alustas haldusreformi teema uurimisega juba 2016. aasta novembri töökoosolekul. Otsustasime veidi uurida külainimeste mõtteid valdade ühinemise kohta, mis on nende arvates selle tagajärjed ja millised sellega seotud lootused.
Rääkisime ka läbi, millised on külavanemate mõtted, ja need olid üsna sarnased elanike arvamustega.
Eakate soovideks oli sotsiaaltöötaja teenuse jätkumine, korralik ja tark, püsivalt kohal olev perearst ja juurdepääs tema juurde, head ja siledad külateed ning tihenev bussiliiklus. Pereinimeste mured olid seotud kooli ja lasteaiaga ning perearstiga.
Mis kohanemisest saab üldse külas rääkida? Me siin kogu aeg kohaneme millegagi ‒ postiteenuse, kaupluse, bussiliikluse, koolihariduse, kultuuri ja veel mitme muu teenusega.”
Eesti Külaliikumine Kodukant on välja töötanud uue külavanema statuudi. Mida uut toob see külavanemate töösse?
“Põhjapanevat uut külavanemate jaoks vaevalt, pigem on see õppematerjaliks vallavanematele ja volikogudele. Liikumise Kodukant eestvõttel oleme külavanematena neid teemasid ja mõtteid 10-15 aasta jooksul korduvalt arutanud. Küsimus on meie jaoks siin lihtsalt selles, et külavanema roll külas on valmisolek. Olla valmis kriisiolukorraks külas, olla valmis külakogukonna ja elanike huvide kaitseks. Eriti oluline on tunda ja teada oma inimesi. Olla valmis esindama kogukonda. Kanda hoolt, et külainimesed teaksid, mis vallas toimub. Külavanema statuut annab raamid, tegeliku elu ja mõju määrab külavanema isiksus.”
Kuidas seni Avinurmes külavanemaid valiti? Kas on plaanis korraldada ka uusi külavanemate valimisi?
“Külavanemad on Avinurmes valitud külaelanike poolt ja nii see ka jääb. Oleme küll kahes külas ärgitanud ja toetanud korraldustööga külavanema valimist, aga rohkem me seda ei tee.
Olukord külas on selline, et on vahetumas põlvkonnad. Noorematest inimestest ei soovi enam eriti keegi oma aega ja teadmisi kogukonna heaks kasutada, vastutust võtta. Noored ja aktiivsed on ka enam hõivatud. Pigem näeme, et külades on tekkimas nn külanõukogud, kus jagatakse vastutust ja toimetatakse koos.”
Kas külavanematele võib tulla ka uusi kohustusi, mida kohalik omavalitsus neile delegeerib, ja kuidas on külavanematel neid võimalik täita?
“Kahtlustan küll, et see võib juhtuda. Eriti siis, kui teavitustegevus vallas on kehvasti korraldatud. Kui külavanemalt küsitakse kogukonna arvamust valla plaanide, kavade ja ettevõtmiste kohta ja antakse selleks liiga vähe aega (ja siis seda isegi ei arutata).
Kui kohustused tulevad, aga kohustuste täitmisega kaasnev ei ole lepingus (mida me eeldame, et sõlmitakse) kirjas. Loomulik oleks, et suures vallas toimub regulaarselt külavanemate koosolek.”
Kas ka seal, kus tegutseb tugev külaselts, on mõttekas külavanem valida?
“Meil ei ole selts seganud külavanemat ega külavanem seltsi tegevusi. Kui külaselts võtab kanda elanike esindamise, huvikaitse, valmisoleku kriisideks, on suhtlejaks kogukonna ja partnerite vahel, unustamata oma seltsi eesmärke, palun väga. Kuid külavanem valitakse siiski ka uue statuudi järgi kogukonna poolt, seltsi saavad aga seaduste järgi asutada ka ainult kaks isikut. Neil kahel ei ole ju sel juhul kogukonna mandaati. Ometi on seda mandaati võimalik taotleda kogukonna üldkoosolekul.”
Kas Avinurme kandi külavanemad teevad oma tööd vabatahtlikena või on mõeldav ka teatud kulude kompenseerimine ühest või teisest allikast?
“Loomulikult vabatahtlikena, mõnes külas on kogukonna omavahenditest väike sõidukulu kompensatsioon, just esindamise puhul.
Ma eriti ei usu, et lähiajal külavanemad omavalitsuse jaoks nii tähtsaks muutuvad, et nende kulusid kompenseeritakse. Aga siis on kindlasti vajalikud vastavad lepingud, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused.
Sinnapoole me püüame, et küla ja külavanem tähtsaks muutuksid.”
JAAN LUKAS
