„Unustatud mõisad” on osa Eesti, Läti ja Leedu mõisate ühisest külastusmängust. Puurmani Mõisakool, mis kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse, oli külastajatele avatud 21. ja 22. juulil. Augustis oodatakse külalisi 4. ja 18. kuupäeval.
Pühapäeval tegutses lossis kaks giidi – kooli huvijuht Raina Rumvolt ja noorgiid Geterly Uustalu.
„Giididel on käed-jalad tööd täis, sest igal täistunnil toimub huvigruppidele lossis ringkäik,“ räägib Raina Rumvolt. Augustis töötab Puurmani lossis kolm noorgiidi, kes tulevad vajadusel toime ka ingliskeelsete gruppidega.
„Alguses me tutvustame mõisa ajalugu. Seejärel kutsume inimesed lossi ringkäigule. Igas konkreetses ruumis tutvustame pisut selle ajalugu ja räägime, mis toimub ruumis tänapäeval. Ringkäigu viimase osana läheme lossitorni. Pärast võivad külalised omal käel lossis ringi vaadata või kohvikus aega veeta. Täna oli meil päeval kontsert. Esines pianist ja kammermuusik Diana Liiv, kes esitas seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklist „Aastaajad“,“ jutustab kooli huvijuht. Külastajate arvu ja päritolu kohta aitab arvestust pidada registreerimisleht. Statistikat tehakse aasta lõpul.
Puurmani loss on osalenud mõisamängus 15 aastat. Raina sõnul oli paar aastat tagasi külastajatest esikohal Viljandimaa. Kui 2011. aastal lõppesid lossi renoveerimistööd, tõusid külastajatest esikohale Jõgevamaa ja Tartumaa. Viimastel aastatel on palju külastajaid tulnud Tallinnast, samuti on tuldud ka saartelt. Seega on külastajate ring aasta-aastalt laienenud.
„Inimeste huvi ja teadlikkus kasvab. Kui algselt oli külastamine rohkem juhuslik, siis nüüd planeeritakse juba kevadel mõisatuurile minek ette. Avastatakse uusi mõisaid, kus pole veel käidud,“ räägib Raina.
„Täna on üllatavalt palju sattunud meile külastajaid, kes on Puurmani mõisaga seotud. Näiteks naisterahvas, kelle vanaema oli olnud Puurmani mõisas viimane teenija. Väga põnev oli tema jutustust kuulata. Teises grupis oli naine, kelle tädi oli siin aednikuks olnud. Kolm naist rääkisid, et nende vanaema oli krahvi sohilaps ja krahv kinkis nendele talu. Sellistelt inimestelt saame juurde palju huvitavat teavet, mida kusagil varem avaldatud pole. Aastatega on giidide poolt räägitav jutt muutunud palju sisukamaks.“
Raina lisab, et grupid on erinevad. Mõnikord küsitakse rohkem mööbli kohta, teinekord inimeste või arhitektuuri kohta.
„Mõisapäevad on koolile suurt vastutust nõudev ettevõtmine. Ruumid peavad olema avatud ja puhtad ja kõik peab külaliste vastuvõtmiseks valmis olema. Töötame vabatahtlikkuse alusel,“ ütleb Raina Rumvolt. „Ka 4. august saab olema väga atraktiivne, kuna paralleelselt külastusmänguga toimub Puurmanis ka avatud kohvikute päev.“
Viimaste aastatega on külastusmänguga liitunud mitmeid eramõisaid, mis teeb mängu veelgi huvitavamaks. Käesoleval aastal osaleb mängus 27 mõisat. Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest mõisast külastaja raamatu, kuhu koguvad mõisatest templeid. Vähemalt kuut mõisat külastanud inimeste vahel loositakse välja kutsed sügisel Kiltsi mõisas toimuvale lõpupeole.
ÜLLE LÄTTE
