Külastuskeskuse hoone sai nurgakivi

Palamusel pandi üleeile nurgakivi kihelkonnakoolimuuseumi külastuskeskuse hoonele. Uksed peaks see avama tuleva aasta sügisel. Samaks ajaks saab rekonstrueeritud ka eestlaste mitmele põlvkonnale muuseumina tuttav vana kihelkonnakooli hoone.


Uues külastuskeskuses hakkab paiknema muuseumi ekspositsioon, töötajate tööruumid ja fond, vana kihelkonnakoolihoonet saab aga hakata näitama sellisel kujul, nagu see omal ajal välja võis näha: senini pidi sinna ära mahtuma ka ekspositsioon. Uude külastuskeskusse tulevad ka õppeklass ja kohvik, keldrisse on aga planeeritud töötoad, kus saab õppida mööbli restaureerimist, vanade raamatute korrastamist ja muud huvitavat. Uue külastuskeskuse ekspositsioon hakkab kõnelema eesti kooliajaloost, kirjanik Oskar Lutsust ja tema filmimehest vennast Theodor Lutsust, Oskar Lutsu “Kevade” tegelaste prototüüpidest, “Kevade” põhjal tehtud filmist ja paljust muust.

Uue külastuskeskuse on projekteerinud bürood KOKO Arhitektid ja ÖÖ-ÖÖ Arhitektid, ehitamisel on peaettevõtjaks osaühing KRC Ehitus. Kogu arendusprojekt, mis hõlmab nii uue külastuskeskuse ehitamist kui ka vana kihelkonnakoolihoone rekonstrueerimist, läheb maksma 2 119 000 eurot, millest 1 397 885 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann ütles nurgakivi panekul, et uue külastuskeskuse ehitamise vajadusest on muuseumis juba kaua räägitud, ent tegelikkuseks saab see mõte tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi rahale, mis eraldati piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeemi alusel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel. Projekti kaasrahastajaks on kultuuriministeerium ehk sisuliselt Eesti riik.

“Täna, mil uus külastuskeskus kerkimas, on põhjust tänulik olla neile inimestele, kelle konstruktiivse tegutsemise tulemusena pääses meie muuseum piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi rahale kandideerivate Jõgevamaa objektide pingeritta,” ütles Arne Tegelmann.

Vaidlusi polnud

Tema sõnul käis Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse omaaegne juht Katrin Rajamäe välja idee muuseum kõnealusesse pingeritta esitada ning Palamuse toonane vallavanem Urmas Astel oli mõttega päri, ehkki kihelkonnakoolimuuseum pole üldse vallale, vaid riigile kuuluv objekt. Ka vallavalitsuse arendusspetsialist Reelika Kivimurd tuli mõttega kaasa ja aitas vajalikke dokumente vormistada. Ning kui maakonna omavalitsuste liidus hääletamiseks läks, selgus, et kõigi meelest peaks pingerea tipus olema just Palamuse muuseumi arendusprojekt.

“Kui teiste objektide üle vaieldi, siis selles, et Palamuse muuseumi arendada on vaja, ei kahelnud ühegi omavalitsuse esindajad,” meenutas praegu Jõgeva vallavanema ametit pidav Aare Olgo. “Ka praegu kinnitan, et Palamuse muuseum pole ei “teie” ega “meie” oma, vaid kogu piirkonnale vajalik asutus.”

Nagu tavaks, asetati nurgakivi panekul ettevalmistatud süvendisse metallsilinder päevakohaste ürikute ja esemetega. Muude asjade hulgas rändasid silindrisse näiteks kuldne Paunvere viierublane ja väike pudelike kuulsat Punsli õli.

Muuseumi direktori Arne Tegelmanni sõnul kulgesid ehitustööd algul loodetust aeglasemalt. Kui vundamendisüvendit kaevama hakati, tuli pinnavesi vastu varem, kui oodata osati. Et keldriruumide põrandate ja seinte veekindlaks muutmine oleks olnud liiga töö- ja rahamahukas ettevõtmine, vähendati pisut keldriruumide kõrgust ja tõsteti hoone, piltlikult öeldes, maa seest rohkem välja.

Maapõue üllatused

Maapõu pakkus tellijale ja ehitajale ka teist laadi üllatusi: vee- ja kanalisatsioonitorustiku jaoks kraavi kaevates satuti nimelt inimluudele ja seda koguni kahes eri kohas. Ehkki muistised, mille olemasolust senini kellelgi aimu polnud, said teatud määral rikutud, ei toonud see ehitajale kaasa kahjunõuet, sest firma tegi muinsuskaitseametiga konstruktiivset koostööd ning parandas vead. Ilmnenud takistuste tõttu nihutati ehituse lõpptähtaega tuleva aasta juulist augustisse ning seda tähtaega silmas pidades ollakse graafikus.

“Kui külastuskeskus valmib, saame eksponeerida kooliajalugu senisest paremates tingimustes ja viia läbi ka selliseid programme, mis vana kihelkonnakooli õhustikku ei sobinud. Saame parandada ka muuseumiinimeste töötingimusi ning pakkuda tööd mitmele uuele töötajale,” sõnas Arne Tegelmann.

Ka KRC Ehituse ehitusjuht Taavi Sinijärv avaldas lootust, et raskused on nüüdseks seljatatud ja edasi läheb kõik ladusamalt.

“Koostöö tellijaga on igati konstruktiivne ja nüüd, mil oleme töödega n-ö maa peale jõudnud, ei tohiks ka külm meid segada,” sõnas Sinijärv.

Nurgakivi panekul viibis ka kihelkonnakoolimuuseumi nõukoja liige, Palamusel elav Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

“Usun, et uus külastuskeskus ja rekonstrueeritud nn Tootsi koolimaja meelitavad Palamusele senisest suurema hulga turiste ning et muuseumi entusiastlikud töötajad saavad tulevikus paremini oma ideid teostada,” sõnas Meelis Paavel.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus