Vägeva külaelanikud on arvamusel, et Vägeva Kodu muutmine varjupaigataotlejate keskuseks võrdub seal praegu elava 28 vaimupuudega inimese jaoks küüditamisega.
Pühapäeval peeti Vägeva raamatukogus koosolek, kus osalesid aktsiaseltsi Hoolekandeteenused esindajad ning kohalikud elanikud. Arutati võimalust asustada Vägeva Kodu senised elanikud, psüühikahäirega inimesed, mujale elama ning avada seal varjupaigataotlejate keskus. Hoolekandeteenuste juht Maarjo Mändmaa selgitas, et Vägeva Kodu praegused kliendid tuleks suunata elama sellistesse piirkondadesse, kus neil oleksid paremad väljavaated aktiivsemaks eluks ning rohkem võimalusi leida tööd.
“Vägeva Kodus on 20 toetatud elamise teenuse kohta ning 10 kogukonnas elamise teenuse kohta,” rääkis Mändmaa, lisades, et ettevõttel oli nagunii plaanis toetatud elamise teenuse kohad Vägeva Kodust kaotada. Praegustest valikutest on tema sõnul just Vägeva Kodu parim kandidaat varjupaigataotlejate keskuse loomiseks, sest asub tiheasustusest eemal, kuid seal on olemas võimalus sõita rongide ja bussidega Tartusse ja Tallinna.
Inimesed ei kohane muutustega
Kohalikud elanikud Maarjo Mändmaa entusiasmi ei jaga. “Nad pole ju raamatud, keda ühest virnast teise tõsta, nad on inimesed. See oleks justkui küüditamine,” kõlas nii mõnegi koosolekul viibinud külaelaniku arvamus. Vägeva Kodu kõrval elav Göran Raus lisas, et enamik neist inimestest, kes praegu erihooldekodus elavad, ei tuleks nii radikaalse elukeskkonna vahetusega toime. “Ma tean neid inimesi, mõned neist on elanud siin enam kui viisteist aastat. See on nende kodu, neil ei ole muud kodu,” kõlas Rausi arvamus.
Vägeva Kodu ligi paarikümne aasta tagust asutamist meenutas nende protsesside juures olnud Valdo Raidma, kes sõnas, et toona sai erihooldekodu elanikele lubatud, et sellest saab nende kodu. Nüüd, mil Hoolekandeteenused soovivad Vägeva Kodu muuta varjupaigataotlejate keskuseks, on Raidma sunnitud vastu tahtmist oma sõnu sööma.
Jõgeva vallavanem Enn Kurg oli üllatunud, et Hoolekandeteenused on oma seiskohta vaid poole aasta jooksul muutnud. “Kevadel, kui te osalesite Jõgeva vallavolikogu istungil, ei mainitud neid muutusi poole sõnagagi,” meenutas vallavanem Maarjo Mändmaale tema varasemaid seisukohti. Mändmaa omakorda vastas, et olukord on tõesti lühikese ajaga kardinaalselt muutunud ning Vaos asuva keskuse mahutavuse piir on käes ning riigihanke võitnud Hoolekandeteenused peavad leidma koha veel vähemalt kolmekümnele varjupaigataotlejale.
Otsus peab sündima reedeks
Samal ajal, kui Vägeva raamatukogus käis elav arutelu erihooldekodu saatuse osas, jalutasid mõned Vägeva Kodu elanikud ümber maja, püüdes vargsi kuulata, millest jutt käib. Kaks keskealist meest, kes on aastaid Vägeva Kodus elanud, sõnasid, et neil ei lubatud koosolekust osa saada. Vägeva Kodu juhataja Vaido Kütt jällegi kinnitas, et see ei vasta tõele. Üks erihooldekodu elanikest kinnitas, et on oma eluga Vägeval rahul. “Kui tarvis on, käin lähedal asuvas talus abiks. Siin on mul paar head sõpra, kellega saan hästi läbi,” sõnas mees. Ta tunnistas, et ei soovi siit hea meelega ära minna. “Suuremas linnas võib ju vahel käia, aga siin on hea elada,” nentis mees. Tema sünnikodu on küll hoopis Otepää lähistel, kuid selle paigaga ei seo teda miski, sest vanemad on surnud ning teised sugulased pole temaga juba aastaid ühendust hoidnud.
Otsus, kas Vägeva Kodu muudetakse varjupaigataotlejate keskuseks, peaks Maarjo Mändmaa sõnutsi sündima juba käesoleva nädala reedeks. Külaelanikud soovitasid tungivalt kaaluda Mändmaal teisi paiku, kuhu varjupaigataotlejaid paigutada. Hoolekandeteenuste juht lubas, et viib koosolekul välja öeldud seisukohad otsustajateni. Kas sellest ka mingi abi on, selgub nädala lõpus.
EILI ARULA
