Riigihalduse ministri Janek Mäggi teisipäevane pressiteade, just kui jookseks identiteedita jäänud Jõgevamaa üsna pea inimestest tühjaks, sai elavat vastukaja nii Vooremaa toimetuses kui ka sotsiaalmeedias.
Kui pealkirjast julgeda kaugemale minna, selgub, et minister ei arva, et Jõgevamaal potentsiaali pole, hoopis vastupidi: ta leiab, et kui maakond veidi pingutaks, oleks meil ehk ka muuga kui pelgalt rongiühendusega silma paista.
Mõelgem korra. Mustveel on oma selge identiteet nii Peipsi järve, tugeva kakskeelse kultuuri ning ka Mustvee Nokiaks kujunenud toidukultuuri näol. Põltsamaalt leiab ajaloolise lossihoone ja kui veab, tulevikus ka Kosmopargi. Jõgevalt leiab kauni riigigümnaasiumi, kuid seda ei turunda. Külmapealinna kuvand jääb ka, kuid sellega pikas perspektiivis kedagi ei tõmba. Tundub, et tugevaim identiteet ja parim turundamine jääbki Mustveele, seda ka seetõttu, et kakskeelne kultuur ning Peipsi lähedus on atraktiivsem ning ajalooliselt põnevam. Lisaks on maine tõstmise nimel palju tööd tehtud.
Millega end siis müüa?
Nüüd olemegi lõhkise küna ees. Meil oleks, mida turundada, alustades Tootsi koolimajast, Kuremaa lossist ning lõpetades Jõgeva ajaloolise raudteehoonega, ent mida pole, on jõud ja tahtmine seda teha. Kui ministri sõnumist jäi kõlama idee, et mõelgem suurelt, siis pahatihti jääb just suurelt mõtlemisest maakonnas puudu.
Meil võivad olla statistilises plaanis noorimad sünnitajad, tublimad lehmad ja usinamad põllupidajad, ent kuivad numbrid ei päästa maakonna kuvandit ega peata inimesi lahkumast. Meil võib olla üks parimaid rongiühendusi nii Tartu kui ka Tallinnaga, kuid kui nädalavahetuseks tegevust otsiv Tallinna perekond Jõgeva poole isegi ei vaata, pole sellest kasu. Loodusesõpradele on meil kaunis loodus, suurepärane Endla raba, mõnus Kuremaa rand, käänulised metsateed Luual ning Vooremaa maastikukaitseala. Meil on tublid sportlased, treenerid ja me koolides töötavad tublid õpetajad.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus omavalitsustes puuduvad tugevad ideed ja jõuline tahtmine midagi korda saata. Me peaksime olema maakonnana ühtsed, kuid ei ole. Ei pea olema minister Tallinnast mõistmaks, et ühinenud omavalitsused ja suur maakond vajavad toimetulekuks ühtsust, üksteise suhtes lugupidamist ja häid mõtteid, mitte omaette hoidmist. Kui me ise oma tugevusi ei näe, siis kuidas keegi teine peaks nägema, veel vähem tahtma siia tulla? Kui me ise üksteist ei märka, siis miks tahame, et keegi teine seda teeks? Kui me iseendasse ei usu, siis miks peaks Tallinnast vaadates jääma mulje, et me pole identiteeditud ja rahvast tühjaks jooksev maa-ala?
Uus bränd, uued võimalused
Võib-olla oleks aeg uueks brändiks, mis ei jää pelgalt maakonna tasandile, vaid koondab kõik ettevõtlikud inimesed, ettevõtted, turismiatraktsioonid ja need, kelle jaoks on oluline meie tugevusi teistele näidata. Võib-olla oleks aeg nendeks inimesteks, kelle pilk on kaugemal kui tugev rongiühendus ja paar meetrit renoveeritud Põltsamaa lossihoone seina. Võib-olla oleks aeg lasta neil mõeldagi suurelt ning seeläbi kogukond taas ühtsena Eesti kaardile tuua.
Eeskujuks võiks olla Tartu, kes lõi muljet avaldava ERMi, sest julges suurelt mõelda, või Pärnu, kus suured muusikafestivalid tõmbavad enda sekka noori, sest korraldajad julgesid suurelt mõelda. Me ei pea leppima väiksusega lihtsalt sellepärast, et Eesti mastaabis olemegi väiksem tükk suuremast tervikust. Võib-olla oleks aeg lasta särada neil inimestel, kes näevad Jõgevamaad mitte ainult pelga pisikese tükina, vaid millegi suuremana.
Ei pea pelgama, et turistide hordid ummistaks linnaliiklust või segaks tavapärast elu. Turismihooaeg on teatavasti vaid mõned üksikud kuud aastast ning ei tohiks sellega kellelegi ülemäärast peavalu põhjustada. Kui see toob meid tagasi kaardile, kus ei näidata näpuga kui tühjenevale maa-alale, siis saab end paariks kuuks aastaks kokku võtta.
Ehk nii pääseme stsenaariumist, kus viimasele Jõgevamaalt lahkujale peab meelde tuletama, et ta rongijaamast tuled kustutaks…
KERTTU-KADI VANAMB, ajakirjanik
