Neljapäeval külastas Jõgeva linna noortekeskust politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabel Andero Sepp, kes rääkis noortele interneti turvalisusest ja sellega seotud võimalikest ohtudest.
Viimaste aastatega on noorte internetikasutus märgatavalt muutunud – tänapäeval on igal lapsel nutitelefon ja internetti kasutatakse igapäevaselt kõikjal. Põhilised teemad, millega veebikonstaabel Andero Sepp tegeleb, ongi nutiseadmetest tingitud ohud, kelmused, arvutimängupettused, kiusamine, identiteedivargus, solvamine, narrimine, võõra konto kasutamine ja pedofiilid.
Veebikonstaabli hinnangul on kogu digielu, sealhulgas ka Facebook, internetipank, gmail ja krediitkaardid alaturvatud. “Päris suure hulga telefone saab lihtsalt libistades avada,” nentis veebikonstaabel. Nii mõnigi noor kasutab paroolina mustri joonistamist. Sepa sõnul on see aga suure tõenäosusega külgvalguses kergesti nähtav, milline kujund on näpuga mööda ekraani veetud. “Need on mõttetud turvavahendid,” oli konstaabel otsekohene. Kõige kindlam on oma telefon ja kontod kindlustada salasõna või turvakoodiga, kel võimalus, siis sõrmejäljelugeja või näotuvastusega.
Turvalisusega ei tehta nalja
Veebikonstaabel Andero Sepp tõi noortele libistamisega avatava telefoni pahatahtlikust kasutamisest värvika näite. Nimelt oli üks juhus, kus õpilane postitas Facebooki teate, et läheb homme kooli ja laseb kõik maha. “Me ei saa seda huumorina võtta,” lausus konstaabel. Viis minutit pärast postitust oli K-komando kopteritega teel. Veel viis minutit hiljem pidas kohalik politsei poisi kinni. Lõpuks selgus, et poiss oli olnud peol, oma telefoni lauale jätnud ning sõbrad tahtsid nalja teha. Ekraaniluku avamiseks piisas ainult näpuga üle ekraani vedamisest.
“Poisi jaoks see naljakas ei olnud, kui uks maha löödi, tuppa tuldi ja tal käed raudu pandi ning aluspesus politseiautosse viidi,” rääkis veebikonstaabel.
Turvaliselt on võimalik hoida ka oma nutitelefonis olevaid pilte, selleks tuleb need krüpteerida. Siis ei saa keegi telefoni arvutiga ühendades ühtegi pilti alla laadida. Kus võimalik, soovitab politseinik kasutada oma kontode juures kaheastmelist sisselogimist, mille abil saab oma infot kaaperdajate eest kaitsta, isegi kui parool kellelegi teada on. Kui keegi püüab sisse logida, on tal vaja telefonile saadetavat turvavõtit, see on aga ainult kasutajal.
Küberkiusamine on levinud
Veebikonstaabel tõi toetudes EU Kids Online uuringule välja, et võrreldes Euroopaga on Eestis küberkiusamine väga levinud. “Küberkiusamisega on meil kokku puutunud 40 protsenti uuringus osalenud lastest, mis on võrreldes Euroopaga poole rohkem,” sõnas konstaabel.
Peamised küberkiusamise vormid on ahistamine, laimamine, sõimamine, sõbraks saamine ja saladuste väljameelitamine eesmärgiga hiljem välja pressida. Kui ohver käsku ei täida, siis ähvardatakse info netti ja sõpradele levitada.
Lisaks on ohuks küberjälitamine, identiteedivargus ja häkkimine. Kindlasti saab karistada kahe viimase väärteo eest. Vahel võib laimamist ja sõimamist käsitled ka avaliku korra rikkumisena. Internetis kiusajaid teeb julgeks teadmine, et keegi ei näe ja ei saa teada, kes nad on. “Internet pole täiesti anonüümne, küsimus on ainult ajas, kuni inimeseni jõutakse,” kinnitas Andero Sepp. Veebikonstaabel rõhutas, et internetis kehtivad samad seadused, mis päris elus, ning kui on midagi ebaseaduslikku veebis korda saadetud, saab selle eest karistada.
Mõne minutiga tehtu eest vanglasse
Kellelegi tema teadmata libakonto loomine võib viia vanglasse. Veebikonstaabel rääkis praktikast ühe loo, kus klassivend tegi kaaslasele kättemaksuks libakonto, mille kaudu saatis kooli e-mailile kirja, kus solvati isikuliselt kogu personali. Poiss viidi direktori juurde ning hakati aru pärima, miks ta selle kirja saatis. Õpilane kinnitas pisarsilmi, et pole seda teinud. Lõpuks võttis lapse ema veebikonstaabliga ühendust.
Üsna kiiresti selgus, et loo taga oli klassivend, kes otsustas eelmisel päeval kakluses alla jäänuna teisele n-ö tagasi teha. Konstaabel sõnas, et konto loomiseks ja kirja saatmiseks kulub ehk kolm minutit, kuid paljud ei oska aimata, et selle „nalja“ eest saab kuni kolm aastat vangistust.
Teine karistatav tegevus on häkkimine. Häkkeri ligipääsu kontole saab ära hoida korraliku parooliga. Veebikonstaabel soovitab kasutada paroolina oma ees- ja perekonnanime ning tähti osaliselt numbritega vahetada. Erisümbolina võib kasutada näiteks punkti või mõnda muud kirjavahemärki. Seda, kus kirjavahemärk täpselt asub, on keeruline teada saada. Häkkimine ehk arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine võib samuti tuua kuni kolmeaastase vangistuse.
Sõbra telefonis või arvutis välja logimata kontol sorimine on sissemurdmine ja karistatav.
“Paralleele saab tõmmata naabri korteri praokil uksega. Kui paljud lükkavad selle lahti, lähevad tuppa, teevad võileiva, istuvad diivanile ja hakkavad telekat vaatama? Ikka paned ukse kinni või teavitad naabrit, et uks on lahti” tõi konstaabel näite.
Ohtlikuks muudame ise
“Internet on nii ohtlik, kui ohtlikuks see ise teha,” sõnas veebikonstaabel. Politsei ei saa internetist kõike kustutada. “Kui näeme, et on jama, siis tegutseme. Näiteks Facebookiga on meil hea koostöö. Kui vaja, siis teatame neile, et oleme olukorda kontrollinud ja palume sisu eemaldada.” Märkimisväärse osa infost ja piltidest söödavad noored aga pahaaimamatult ise ette. Veebist on märksõna all “Noored Eesti tüdrukud” võimalik leida 36 albumit, kus on igaühes keskmiselt 290 fotot, kokku üle kuue ja poole tuhande pildi, mis on paljudelt kontodelt kokku korjatud. “Pilte on näiteks ka selliseid, kus tüdruk sai uued bikiinid, pani need jalga, tegi endast foto ja riputas sotsiaalmeediasse üles: “Minu uued bikiinid”. Loomulikult leiab ka pilte, kus näidatakse, kus rannas keegi on käinud,” rääkis konstaabel. Eesti poiste pildigaleriisid leiab 15, kus on põhiline oma biitsepsi näitamine.
Veebikonstaabel rõhutas, et käsivarremuskli suurust ei pea aluspesus näitama. Teksad või dressid võib vabalt jalga jätta.
Veebikonstaabel paneb lapsevanemate südamele, et nad jälgiksid, mida laps internetis teeb. Sotsiaalmeedias on hulgaliselt neid rühmi, kus 10–13aastased otsivad voodikaaslast. “Kui laps seal sobrab, siis tuleb pilk peale visata, see on lapsevanemale ebameeldiv üllatus, kui ta kuuleb, et tema kümneaastane otsib inimest, kellega vahekorda astuda,” rääkis Sepp veebi mustemast poolest. Tavaliselt ütlevad need lapsed, et see oli nali. Aga veebikonstaabli sõnul on ka neid olukordi, kus selline nali viib pedofiiliani.
Koolitusel osalenud Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen ütles, et tema läheb ja vaatab kohe need rühmad üle. See on koht, kus noorsootöötaja saab appi tulla. Kui mõnes rühmas on tuttavaid noori, siis saab kohe nendega rääkida ning uurida, mis toimub, abi pakkuda ja selgitustööd teha. Veebikonstaabli juttu kuulanud Laiuse poiss Ranel kinnitas, et internetis ei tohi oma isiklikku infot ja intiimseid pilte jagada. Poiss õngitses taskust välja telefoni ja näitas, et tal on kõik parooliga turvataud, nii ei saa keegi tema asjadele ligi.
Andero Sepa sõnul on abivajajad veebikonstaablid kergesti üles leidnud, tema poole julgetakse oma murega pöörduda. Küsimusi on ühest seinast teise – enne sündi ja pärast surma. Päevas tuleb veebikonstaablil vastata kuni veerandsajale küsimusele.
Millega tegeleb veebikonstaabel?
*Veebikonstaablid on internetis töötavad politseinikud
*Nad vastavad inimeste interneti teel saadetud teadetele ja kirjadele
*Samuti koolitavad nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel
*Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd 2011. aasta 1. juunil
*Veebikonstaablitega võtavad inimesed ühendust nii mitmete portaalide kui ka e-kirjade vahendusel
Milliste muredega veebikonstaablite poole pöörduda?
*Kui soovid politseilt nõu
*Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi
*Kui soovid saata politseile vihjet või teadet
*Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all
*Kui oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks
*Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
MARGE TASUR
