Kunagises Põltsamaa EPT spordihoones tegutseb juba hulk aastaid skatepark. Nüüd on selle maja vastu huvi ilmutanud erainvestorid ning Põltsamaa linn on otsustanud hoone võõrandada, kuid kus saavad skatepargis treenivad noored edasi tegutseda, pole seni teada.
Täpsemalt plaanib AS Advanced Installations Sports Europe spordihoone võõrandada Põltsamaa linnalt 50 000 euro eest, et rajada sinna kunstmuru übertöötlemise tehase.
Spordihoonele on välja ilmunud veel teinegi huviline, milleks on Löök Ehitus OÜ. Tartumaale Vara valda registreeritud firma on asutatud 2005. aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on metallist konstruktsioonide tootmine ja paigaldamine. Löök Ehituse juht Agu Jürgenson on öelnud, et spordihoone 50 000 euro suurune müügihind on märkimisväärselt soodne ja tundis huvi, miks ei ole spordihoonet avalikule oksjonile pandud. Põltsamaa linnavalitsus põhjendas spordihoone otsustuskorras müüki sellega, et alates 2007. aastast korduvalt välja kuulutatud võõrandamise ja rendile andmise katsed on kõik nurjunud. Viimane katse spordihoonet võõrandada tehti 2012. aastal.
Skatepargi jaoks uut kohta veel pole
Mais teoks saanud Põltsamaa linnavolikogu istungil oli spordihoone võõrandamine linnavolikogu päevakorda lülitatud. Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder ütles, et volikogu liikmetele on esitatud eelnõu, milles tehakse ettepanek võõrandada Põltsamaa linnale kuuluv kinnistu aadressil Pajusi maantee 18j. Majandusnõuniku sõnul tuleb selle kinnistu võõrandamiseks tulenevalt maareformi seadusest taotleda luba keskkonnaministrilt. Alates 2007. aasta veebruarist Põltsamaa linna munitsipaalomandisse kuuluva spordihoone võõrandamiseks on keskkonnaminister loa andnud. Selle kinnistu võõrandamine oli juba kavandatud ka käesoleva aasta Põltsamaa linna eelarvesse.
Praegu tegutseb selles spordihoones skatepark. Põltsamaa linnavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni esimehe Margi Eini sõnul tõstatasid komisjoni liikmed küsimuse, mis saab peale spordihoone võõrandamist skatepargist, mida kasutavad noored kasulikuks sportlikuks vaba aja sisustamiseks. Maimu Kelderi sõnul ei ole Põltsamaa piirkonnas ühineva nelja omavalitsuse ühinemislepingusse sisse kirjutatud ühtegi kohta uue skatepargi jaoks, kuid majandusnõuniku arvates saab selle probleemi lahendada tulevase ühise arengukava ja üldplaneeringu koostamise käigus. Maimu Kelder tõdes, et skatepark on vaieldamatult sellele sihtrühmale vajalik.
Põltsamaa linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Guido Pook toonitas, et skatepargis paiknevate rampide ehitamisega on palju vaeva nähtud ja selleks ka kulutusi tehtud ning need tuleks kindlasti säilitada. Guido Pook lisas, et kui rampide säilitamiseks ei leidu kohta Põltsamaa linnas, siis ehk leiab selleks sobiva koha Põltsamaa linnaga ühinevate omavalitsuste territooriumil. Maimu Kelder lausus, et ta pole kindel selles, kas neid rampe just sellisel kujul, nagu need hetkel olemas on, võimalikku uude asupaika paigaldada saab. Samas avaldas ta lootust, et sellesse teemasse suhtuvad täie tõsidusega tulevase ühisomavalitsuse juhid ja leiavad skatepargi probleemile sobiliku lahenduse.
Tõsiselt harjutab kümmekond poissi
Hiljuti olid ühel argipäeva õhtul vanas spordihoones treenimas 3.-6. klassis õppivad Timmo Vikerpuur, Mihkel Jukk, Karl Pärs ja Sander Penijäinen. Kaks neist treenib selles spordihoones juba neljandat aastat. Poiste sõnul neile seal meeldib ning nad tahaksid seda tegevust kindlasti jätkata. Praegu on selleks võimalus kolmapäeval, reedel laupäeval ja pühapäeval. Nemad sattusid spordihoonesse tänu oma sõpradele, kes seal varem harjutamas käisid. Praegu käib Pajusi maantee spordihoones treenimas kümmekond poissi. Mõnikord käivad Jõgeva lapsedki seal harjutamas, sest Jõgeval niisugust võimalust siseruumis ei ole. Poisid arvasid, et ega peale spordihoone müümist muud üle ei jää kui tuleb leida koht, kuhu uue skatepargi luua saaks. Nende arvates võiks üheks võimalikuks skatepargi kohaks olla kaarhall Põltsamaa linnas, Kingu kaupluse kõrval.
Poisid rääkisid, et kui neil Põltsamaal enam skateparki ei ole, hakkavad nad kaugemal treenimas käima. Neile sobiks ka, kui skatepargi saaks rajada Põltsamaa linna lähiümbrusesse, näiteks Eskusse, Adaveresse või mujale linnale lähedale, kuhu oleks võimalik suvisel ajal jalgrattaga kohale sõita ja talvel saaks ühistranspordiga. Nad ei osanud arvata, mis saab spordihoones paiknevatest skatepargi rampidest, kui need enne uue skatepargile sobiva koha leidmist praegusest asukohast ära tuleb viia.
Lapsevanemate hinnangul peaks olema eestvedaja
Lapsevanem Tuuli Jukk, kelle poeg Mihkel Pajusi maantee spordihoones harjutamas käib, on veendunud, et iga tegevus saab toimida ja edasi areneda juhul, kui selleks on olemas konkreetne eestvedaja. Tuuli meelest võiks see olla mõni entusiastlik eraisik või organisatsioon, aga ilma selleta see tegevus kuigi hästi ei toimi. Iga lapsevanem skatepargist huvitatud ainult niikaua, kuni tema laps seal harjutamas käib.
Ta tõdes, et kui spordihoone erakätesse müümist peetakse olulisemaks kui seal noortele sportliku tegevuse võimaldamist, siis pole sinna midagi parata. Tema kui lapsevanema arvates ei taha keegi võtta vastutust selles küsimuses, mis saab nendest poistest ja nende sportlikust tegevusest edasi.
Tuuli abikaasa Hannes Jukk lausus, et kõne alla võiks tulla ka skatepargi rajamine endise Põltsamaa ametikooli võimlasse. Samas asub, Hannes hinnangul, juba Pajusi maantee spordihoone linna piires n-ö nurga taga, mis siis rääkida veel valla territooriumil asuva ametikooli spordihoonest. Tuuli ja Hannes Jukk tõdesid, et sõnades toetavad skatepargi jätkamise vajadust nii Põltsamaa linnavolikogu kui ka linnavalitsuse liikmed, aga konkreetseid lahendusi ei paku keegi välja.
Tuuli Jukki sõnul saavad lapsevanemad olla poistele vajalikus ettevõtmises küll toetajate rollis, aga mitte veduriks. Ta ei välista võimalust, et lõplik otsus skatepargi osas tuleb niisugune ‒ Põltsamaal ei saa selle spordialaga enam tegeleda, nii nagu ei saa Põltsamaal tegeleda vehkelmisega, balletiga ja veel mitmete muude aladega. Tuuli ja Hannes Jukk lisasid, et võimalus sisetingimustes skatepargis harjutada tuleks tingimata leida, sest siseskatepark on üsna ainulaadne ja lisab Põltsamaale tuntavalt atraktiivsust. Pealegi on nende aastate jooksul, mil noortel aasta läbi harjutamise võimalus olnud, loodud tõsine baas selleks tegevuseks.
Tuuli toonitas, et ainult lapsevanemate tahtmisest ja pingutamisest skatepargi siseruumides jätkamiseks ei piisa, appi peab tulema ka Põltsamaa linnavalitsus või õigemini juba tulevane Põltsamaa vallavalitsus.
Rampide lahti võtmine, hetkel teadmata kohas hoiustamine ning taas üles panemine saab väga keeruline olema, sest nii suurt siseruumi skatepargile vaevalt leitakse. Hannes Jukk pakkus, et 50 000 euro eest, mis selle hoone müügist saadakse, võiks kunstmuru ümber töötlema hakkav firma spordihoonele juurdeehituse ehitada ja sinna skatepargi rajada.
Harjutamas käib 10-20 noort
Põltsamaa noortekeskuse noorsootöötaja Merle Vaht lausus, et skatepargi ajal on sealset tegevust vedanud Janne Karu, Annika Kallasmaa, Ivar Pärnaste, Kaspar Kallasmaa, tema ise ning praegu on see ülesanne Tuuli Jukki kanda. Neli aastat tagasi, 2013. aastal. käisid Pajusi maantee spordihoones koos kohalikega rampe ehitamas Briti noored. Briti noortejuht kiitis siis talle suureks abiks olnud Märt Laanemäed. Paar aastat hiljem jätkasid rampide ehitamist Kaspar Kallasmaa, Märt laanemäe, Martin Laanemäe, Ilmar Jakobson, Tanel Nool jmt.
Merle Vahti sõnul kasutatakse skateparki aktiivselt, päevas käib seal harjutamas 10-30 noort. Kohalikud noored on Põltsamaa linna, Põltsamaa ja Pajusi valla elanikud. Kuid skateparki tullakse ka Jõgevalt, Mustveest, Viljandist ja Tartust. Enamasti harjutavad skatepargis 10-14 aastased, kuid nende seas leidub ka nooremaid ja vanemaid huvilisi. Merle Vaht on kindel selles, et skatepark, peab ka edaspidi tingimata Põltsamaa linna jääma. Kui see viia üle mõnda linna lähiümbruse asulasse, nii et kerkib transpordiprobleem, võib huvi selle tegevuse vastu üldse hääbuda.
“Praeguse linna ja tulevase valla juhtide suhtumine skatepargi saatusesse näitab, kas me tahame oma noorte eest seista ja Põltsamaad noortele atraktiivseks muuta või ei taha,” olid Tuuli ja Hannes Jukk ning Merle Vaht üksmeelsed.
Skatepargis harjutavate noorte sportlikke tulemusi
*Võistlustel on käidud Elvas, Pärnus, Tartus, Viljandis ja Põltsamaal
*2011. aastal Viljandimaa noortekeskuse ekstreemhallis toimunud võistlusel pälvis Amateur-klassis peavõidu Ken Mägimets
*2012 aastal sai Ilmar Jakobson Põltsamaa Sisehallis toimunud tõukerattavõistlusel I koha ja Ken Mägimets III koha
*2013. aastal sai Ilmar Jakobson Viljandi BASHIL tõukerattavõistlusel III koha
14.01.17 a. sai Põltsamaa Sisehallis toimunud võistlusel Timmo Vikerpuur II koha ja Kaspar Kikas III koha.
*Tänavu aprillis sai Põltsamaa sisehallis toimunud võistlusel Mihkel Jukk II. koha ja Sander Penijäinen III koha ning võitis parima triki võistluse.
TOOMAS REINPÕLD
