Kui laps tahab laulutamist

Jõgeval kulgeb elu praegu ansamblilaululainel. Eile avati siinse põhikooli Rohu tänava õppehoones Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad ning ühes nendega üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, mida korraldatakse juba kahekümne esimest korda.


Konkursil astub üles 48 ansamblit, kes on jagatud viide vanuserühma. Ühtegi Jõgevamaa koosseisu nende hulgas kahjuks pole, aga kaasa elama tasuks kohalikel muusikasõpradel ikka minna, sest heal tasemel ansamblilaulu on lihtsalt väga tore kuulata.

Tallinna Õismäe gümnaasiumi muusikaõpetaja Koidu Ilmjärv, kes on senini puudunud ainult ühelt Jõgeval peetud vokaalansamblite konkursilt, kinnitas, et esinejate tase on paarikümne aastaga väga palju tõusnud. See tähendab, et enne konkurssi tuleb rohkem tööd teha, kui esimestel aastatel.

“See, kas ettevalmistusprotsess kujuneb lihtsaks või keeruliseks, sõltub ka sellist, milline seltskond seekord ansamblitesse kokku on saanud,” sõnas Koidu Ilmjärv. “Väga suurt valikut meil pole ‒ oleme ju ikkagi Tallinna äärelinna, mitte kesklinna kool. Aga seekord on meil ansamblites tõesti võimekad lapsed, kes omavahel hästi haakuvad.”

Harjutusaega näpistatakse ka vahetundidest, ent suurem osa tööst käib pärast tunde. Aga tööd tehakse rõõmuga, sest tasuks on võimalus tulla Jõgevale Alo muusikapäevadele.

“Alo päevad annavad inspiratsiooni: siin kuuled vahvaid seadeid ja ilusat kooskõla, koged vaimsust,” sõnas Koidu Ilmjärv.

Repertuaari leidmine on tema sõnul kõige suurem probleem. Seda tehes tuleb vältida selliseid karisid, nagu sobimatu tekst, kättesaamatud helikõrgused jne. Tuleb jälgida ka seda, et esitatavad laulud oleksid erineva karakteriga. Seaded teeb Koidu Ilmjärv oma ansamblitele ise ja lauljad on selle juures head nõuandjad.

Seekord tuli Koidu Ilmjärv Jõgevale kolme ansambliga, millest ühes laulavad kolmanda ja neljanda klassi tüdrukud, ühes gümnaasiumiealised neiud ja ühes sama vanad poisid.

“Minu jaoks on kõige tähtsam see, et lapsed end laval hästi ja mõnusalt tunneksid, mitte ei läheks sinna pabistama. Selleks on aga vaja esinemispraktikat,” tõdes muusikaõpetaja. Õismäe gümnaasiumi meesansambel Häälemure sai tema sõnul oma konkursivalmidust testida kolmapäeval oma koolis: nad andsid ühe vahetunni ajal õpetajatele naistepäeva puhul minikontserdi. See võeti väga soojalt vastu.

“Alo päevadele ei tule me kõrget kohta jahtima, vaid kogema seda erilist fiilingut, mis siin tekib. Alo vaim lehvib siin ikka täiega. See iga-aastane sündmus aitab ansamblilaulu elus hoida,” ütles Koidu Ilmjärv. “Olen vahel naljatamisi öelnud, et kui laps tahab laulutamist, siis tuleb teda laulutada.”

Hulgakesi julgem

Viljandi muusikakooli laulu- ja hääleseadeõpetaja Hedi-Kai Pai on Alo Mattiiseni muusikapäevadel viiendat korda. Kui tänavu tõi temagi Jõgevale kolm ansamblit, siis möödunud aastal oli ta siin suisa nelja erinevas vanuseklassis võistelnud ansambliga, kes kõik end ka laureaatide hulka laulsid.

“Õpetan tegelikult soliste, ent meie koolis on solistidel on ka ansamblilaulutunnid,” ütles Hedi-Kai Pai. “Alo Mattiiseni muusikapäevad pakuvad tööle, mida me neis tundides teeme, suurepärase väljundi. Jõgeval saame teistega rinda pista, saame siit ka häid ideid, repertuaari ja asjatundjate nõuandeid: žürii ehk Suur Kõrv annab ju juhendajatele ka tagasisidet. Laste jaoks on põnev seegi, et saab üheskoos koolimajas ööbida. Muusikapäevadel leitakse uusi sõpru, aga siin kasvatakse rohkem kokku ka oma ansamblikaaslastega.”

Hedi-Kai Pai sõnul saavad ansambli koosseisus üles astudes eduelamuse ka need, kes solistina võib-olla nii tugevad pole. Hulgakesi on ka kindlam ja julgem tunne lavale minna.

Ka Hedi-Kai Pai tunnistas, et ansamblitele repertuaari leidmine on alati suur probleem. Tänapäevaste autorite laulude kogumikke pole kusagilt võtta. Viljandi muusikakooli ansambleid on seadetega aidanud ansambli Greip kunstiline juht Fred Rõigas. Viimasel ajal on Hedi-Kai Pai siiski ka ise seadeid tegema hakanud. Kui ta leiab mõne ilusa soololaulu, mis tema arust ka ansambli esituses hästi kõlada võiks, hakkab tal sulg justkui iseenesest mööda noodipaberit jooksma. Ise seadet tehes saab juhendaja arvestada konkreetsete lauljate hääleulatust ja karaktereid.

“Kui tuleb laureaaditiitel on hästi, sest lastele on publiku suur aplaus ja žürii ehk Suure Kõrva liikmetega kätlemise võimalus suureks tunnustuseks, ent eelkõige tuleme Alo päevadele ikka siinsest erilisest vaimsusest osa saama,” kinnitas Hedi-Kai Pai.

Suures Kõrvas ehk žüriis teevad tänavu kaasa Kadri Voorand, Laine Randjärv, Pärt Uusberg, Peeter Perens, Hirvo Surva, Lauri Breede ja Raul Talmar. Neist kõige suurema žüriiliikme kogemusega on viimane: ta teeb Suures Kõrvas kaasa juba kolmeteistkümnendat korda.

Tühi kevad

“Neil aastatel, mil ma mingil põhjusel Alo päevadele pole jõudnud, on kevad kohe kuidagi tühjem tundunud, sest see, mis siin toimub, on alati väga inspireeriv,” ütles koorijuht Raul Talmar. “Minul kui muusikul on siit väga palju õppida.”

Tänavu on teatavasti noorte laulu- ja tantsupeo aasta, mis tähendab, et muusikaõpetajatel tuleb lisaks kõigele muule kanda ka koolikooride laulupeoks ettevalmistamise koormat. Kui avaldasin imestust selle üle, et õpetajad vaatamata sellele ikka ka ansamblitega Alo päevadele tulla jaksavad, ütles Raul Talmar, et teda see tegelikult imestama ei pane.

“Need õpetajad, kes on harjunud siin käima, on kogu oma õppeaasta tegemised juba ammu nii seadnud, et muusikapäevadeks valmistumine on nende loomulik koostisosa,” sõnas Raul Talmar.

Muusikapäevade avamisel tegi päevajuht Valdi Reinas väikest statistikat kahekümne varasema vokaalansamblite konkursi kohta. Tema sõnul on kahekümne aasta jooksul juhendajana muusikapäevadel viibinud 236 õpetajat ning nad on siia esinema toonud ühtekokku 1142 ansamblit. Kõige suurema arvu ansamblitega ‒ 51 ansambliga ‒ on siin käinud Rapla muusikaõpetaja Thea Paluoja. Mari Ausmees on aga jälle see juhendaja, kes pole oma ansamblitega veel üheltki konkursilt puudunud. Suure Kõrva laua taga on aga kahekümne aasta jooksul istunud 63 erinevat muusikaspetsialisti.

Tänavuse noorte vokaalansamblite konkursi paremad kuulutatakse välja täna kell 19 Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone aulas. Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad jätkuvad aga tuleval nädalal põnevate kontsertidega Jõgeva põhikooli Piiri ja Rohu tänava majas ning Jõgevamaa gümnaasiumis. Esmaspäeval tuleb külla klaveriduo Argo Jentson-Arko Narits ja nende kontsert kannab pealkirja “Klaverit avastamas”. Teisipäeval saab näha lasteteatri Mäng etendust “Kuidas saada heaks?”. Kolmapäeval kohtutakse Gerli Padariga, kes räägib oma elust muusikas, teatris ja televisioonis. Neljapäeval saabub Jõgevale noor ja “kuum” bänd Lõõtsavägilased kooseisus Margus Põldsepp, Rasmus Kadaja, Andres Eelmaa ja Tobias Tae. Reedel saab kuulata puhkpillimuusikat: Lauri Sepp ja Madis Kari annavad kontserdi “Võlusaksofon” ning ansambel Brassersi kava kannab pealkirja “Vask jääb”. Millal ja kus kõnealused kontserdid täpselt toimuvad, saab lähemat infot muusikapäevi korraldava MTÜ Tähetund kodulehelt.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus