Kriisiolukorra saavad lahendada ainult külmakraadid

Lõputud sajud ei muutnud möödunud põllumajandushooajal keeruliseks mitte ainult põllumeeste töid, vaid karmid ilmastikuolud mõjutavad vaat et veelgi rohkem metsa ülestöötavaid ja puitu ümbertöötlevaid ettevõtteid. Nüüd püütakse natuke kallima puidu kokkuostuhinna abil ärgitada metsades tegutsevaid firmasid vaatamata raskustele oma tööd jätkama. Hetkel jälgivad metsandusinimesed pingsalt termomeetri näitusid ja loodavad, et kättejõudnud külmakraade kauemaks jätkuks.


Erametsi majandava OÜ Memphis juhataja Remo Raugme sõnul on tänavune ilmastikukriis võtnud metsanduses täiesti ebatavalise mõõtme. “Minu kahekümne aasta pikkuse nö. metsamehetöö ajal nii ulatuslikku kriisi varem olnud ei ole. Veekogude veetasemed on kohati kõrgemad kui kevadel pärast lume sulamist. Kui normaalse aasta korral peaks olema 50 millimeetrit sademeid kogu metsa ülestöötamise perioodi peale, siis praegu on see 150 millimeetrit ja nii suur kogus vett ei mahu enam veekogudesse ära,” tõdes Remo Raugme.

Külmumata maa tekitab probleeme

Metsa ülestöötamisega tegelevad firmad on juba ammu oodanud külmakraade, mis nüüd on küll kättejõudnud, kuid nende mõju veel praktiliselt tunda ei ole. Kruusateedel on rasketehnikaga keeruline liikuda, rääkimata metsa minekust. Harvendus- ja hooldusraideid on praegu võimatu teha, ainsana saab hädapärast teha lageraideid. Seda ainult juhul, kui teedevõrgustik ligipääsu ja transportimist võimaldab. Raugme sõnul tuleb praegu metsa ülestöötamisel teha väga hoolikalt valikuid. Esimeses järjekorras tuleb ülestöötada teeäärsed metsad, kus on võimalus raiutud puitu tee äärde ladustada ja sealt ära vedada. Enamik puitu on ladustatud langi äärde, aga probleemiks on puidu transportimine. Mõnel juhul ei kannata puidukoormatega üle põllumaa sõita või pole juurdepääsutee piisavalt tugev raskete masinatega liiklemiseks, mistõttu on sellised langid on hetkel väljaveo ootel.

Niisuguses situatsioonis on väga keeruline inimestele tööd pakkuda ning masinaid töös hoida. Praegu käib töö Memphise firmas vähem kui poole koormusega.

Liigniiskus ei puuduta mitte ainult metsa ülestöötavate firmade tegevust, vaid ka puitu ümbertöötlevaid ettevõtteid, kus on inimesed puhkusele saadetud, sest pole materjali, mida ümber töödelda.

Mitte vähem tõsine pole probleem kohalikul küttel töötavate katlamajade jaoks. Hea kui on olemas varuvariant maagaasi või põlevkiviõliga kütmise võimaluse näol, mis on küll hakkepuidust kallim. Tõusnud puidu kokkuostuhindade tõttu on praegune kriis Eesti metsamajandusele mingil määral turgutavgi, sest senine hind oli liialt madal.

Riik peaks kriisiolukorras appi tulema

“Pidasime siin oma kahekümneaastase ajalooga firmas isegi vahepeal plaani nö pillid kotti panna, sest riigipoolne maksusurve aina kasvab. Raugme sõnul saavad nad nüüd tänu ülespoole liikunud puidu kokkuostuhindadele tegevust jätkata. Kui me praeguses situatsioonis metsa üles töötades ja seda välja vedades tekitame kahju, siis saame nüüd vähemalt pärast tekkinud roopaid likvideerida ja raskete ilmaolude tõttu kannatada saanud tehnikat remontida. Vaatamata sellele, et me praegu ei suuda puidu ümbertöötlejate ees oma lepingulisi kohustusi täita, ei lähe nad mitte meie karistamise teed, vaid nende huvi on, et nad toormega varustatud saaks. Ka Skandinaavias valitseb praegu puidupõud ja nemad loodavad puitu Eestist juurde osta,” rääkis Remo Raugme.

Memphis töötab metsa üles peamiselt Jõgeva-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kuid ka Saare-, Hiiu-, Võru-, Pärnu- ning Läänemaal on nad metsatöid tegemas käinud. Kaugemal on see küll kulukam kui kohapeal teha oleks, kuid samas oluliselt kasulikum kui lasta kallil tehnikal niisama seista ja töötajad tööta jätta. Kulutused tehnika liisingutele ja inimeste palkadele tuleb nii ehk teisiti teha. Kui natukenegi külmakraade oleks, aitaks see metsa ülestöötajaid tugevalt. Ka sellest oleks palju kasu, kui enam sademeid juurde ei tuleks. Kui külmakraadide juures on metsatehnika tekitanud teedele kahju, suudetakse need hiljem renoveerida, aga plusskraadidega äralõhutud tee taastamine maksaks kümneid tuhandeid eurosid ja seda ei saa endale lubada. Ilmastikuoludest põhjustatud täiendavatele kulutustele lisaks koormab ka riik metsa ülestöötamise ja puidu transportimisega tegelevaid firmasid täiendavate maksudega, sest aasta algusest hakkas veokitele kehtima teedemaks, ehkki raskeveokimaks oli juba eelnevalt olemas. Ka kütuseaktsiisi tõstmine kasvõi sendi võrra tähendab suurt kulu, sest 30-40 protsenti metsaga tegelevate firmade käibest moodustab kütusekulu. Remo Raugme sõnul põllumehi riigi poolt toetatakse, aga metsandussektorit samal määral mitte.

Aare Jalajas, Adven Eesti AS Lõuna piirkonna tootmisjuht

Meie lepingupartner, kes Põltsamaal asuvale Adven Eesti katlamajale hakkepuitu tarnib, on suutnud seda siiani tõrgeteta teha ja meil probleemi ei ole olnud. Eks see sõltub suures osas puiduhakke tarnijatest, kuidas nad ennast toormega nö. ette on varustanud. Meie lepingupartner puiduhakke puuduse üle kurtnud ei ole. Puiduhaket veetakse Põltsamaal katlamajale ette paar-kolm korda nädalas. Meil on Põltsamaal täielik valmisolek selleks, et kui mingil põhjusel tõesti puiduhakke tarnimine peatuks, siis saame täielikult gaasiküttele üle minna. Puiduhaket kasutame toormena ikka selle tõttu, et see on tarbijale odavam. Nüüd on väljas juba külmakraadid ning ma arvan, et kriisiolukord hakkab mööda saama.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus