Tänavune aasta on olnud eriline, kevad hilines paari nädala jagu, aga hiljem lisas saagikoristuse hooajale veelgi pikkust juurde vihmane suvi. Jahedus muutis nii mõnegi põllukultuuri saagikuse tavapärasest tagasihoidlikumaks.
Kui tavapäraselt jõudis Eesti põldudel kasvanud kõrvits Põltsamaa Felixi tootmisliinidele septembri alguses, siis nüüd saadi kõrvitsateoga alustada alles septembri teises pooles. Täpsemalt läks kõrvitsategu käima ülemöödunud nädala alguses. Tänavu varutakse 900 tonni kõrvitsat kümnelt Jõgeva, Viljandi, Pärnu-, Lääne-Viru- ja Tartumaa talupidajalt. Eelistatud on niisugused tootjad, kes tarnivad Felixile erinevaid põllusaadusi, sealhulgas kurki, kõrvitsat, suvikõrvitsat, kartulit, punapeeti. Üle 20 aasta tagasi osteti töötlemiseks vajalik kogus põllusaadusi kokku umbes 180 talunikult, kellelt saadi kokku 100 tonni kurki. Käesoleval aastal osteti üheksalt talunikult 1300 tonni kurki.
Toore võimalikult lähedalt
Eesmärgiks on varuda toore võimalikult lähedalt, hea kvaliteediga ning garanteeritud kogustes pikaajalistelt koostööpartneritelt. Kui üle kahekümne aasta tagasi hakati arendama koostööd tänaste kauaaegsete partneritega, siis oldi skeptilised, kas Eestis saab kurki avamaal kasvatada, aga kurgikasvatus avamaal juba toimib. Sama tõdemus kehtib ka kõrvitsa kohta. Plaanid uueks hooajaks pannakse paika juba veebruarikuus ning märtsis sõlmitakse kokkulepped talunikega ja jagatakse neile välja seemned.
AS-i Põltsamaa Felix turundusdirektori Marek Viiloli sõnul varutakse kõrvitsat nii, et 100-200 tonni kõrvitsat kogu aeg varuks oleks. Kõrvitsaid hoitakse suure telgi all, seda kasutatakse ka kurkide hoidmiseks. Kunagisest ajutisest lahendusest on nüüdseks saanud juba statsionaarne põllusaaduste hoiukoht. Käesoleval aastal on kõrvits valminud väga ebaühtlaselt. Lääne-Virumaal kasvas kõrvits oluliselt paremini kui Pärnumaal. Selles on olulist rolli mänginud erinevad ilmastikutingimused. Mõnel pool on olnud rohkem päikesepaistet, mõnel pool rohkem niiskust. Keeruline taimekasvatuse aasta on mõjutanud ka põllusaaduste ümbertöötlejaid.
Nüüd ohustab kõrvitsakoristust juba öökülma oht. Viiloli sõnul on kõrvitsad käesoleval aastal tavapärasest väiksemad. Töötlejate jaoks tähendavad keskmisest väiksemad kõrvitsad suuremat kaoprotsenti ja suuremat tööjõuvajadust kõrvitsate koorimiseks. Sellegipoolest ei ole kõrvits vaid kurk kõige käsitöömahukam ümbertöödeldav põllusaadus. Lisaks sorteerimisele, puhastamisele, villimisele ja järelkontrollile tuleb kurgid käsitsi purki panna. Kõrvitsat aga pakitakse automatiseeritult. Seetõttu on kõrvitsateol abiks ainult 89, kurgiteo ajal üle 200 hooajatöölise. Enamik praegustest hooajatöölistest jäi Felixisse edasi juba kurgihooajast.
Maitseomadustelt on kõrvits tänavu hea
Maitseomadustelt on tänavune kõrvits väga hea. Sellel aastal valmistatakse Põltsamaa Felixi tootmisliinidel 19 erinevat kõrvitsatoodet, mis jõuavad nelja riigi tarbijateni. Eesti tarbijateni jõuavad neist neli sorti hoidist. Käesoleval aastal ühtegi uut maitset välja pakkuda pole.
Tegelikult võib ka veel tänavu lugeda uudistooteks Maalehe eelmise aasta hoidistekonkursil parimaks tunnistatud kõrvitsa-astelpaju salatit, kus veidi mõrkjas astelpaju mahl annab kõrvitsale huvitava lisamaitse. See jõudis tarbijateni alles möödunud aasta novembris ja sobib hästi otse purgist n-ö iseseisva toiduna söömiseks kui ka teiste toitude, sealhulgas verivorsti, liha, hakklihakastme ja kartulipudru lisandiks. Kõrvitsa-astelpaju salati on tarbijad väga hästi vastu võtnud. Mõned aastad tagasi prooviti kahe aasta vältel müüa mangomaitselist kõrvitsasalatit, mis sai tootena Eesti toiduainete konkursil oma tooterühmas esikoha, ent seda tänasel päeval enam meie kauplustest ei leia, ehkki Soome turu jaoks valmistatakse seda veel praegugi. Lühikeseks jäi ka kõrvitsa-kapsasalati eluiga.
Kõrvits läheb taas ka lätlaste toidulauale
Kõige suurema osakaaluga eksportturgudest on Soome, kuhu jõuab kuni 60 protsenti ümbertöödeldavast kõrvitsast, umbes kolmandik töödeldavast kõrvitsakogusest jääb koduturule, Eestisse. Lisaks Soomele jõuavad Felixi kõrvitsatooted veel Rootsi ja pärast mõneaastast pausi taas Läti turule. Kõrvitsa tarbimine Soomes on siiski veidi vähenenud.
Felixi turundusjuhi sõnul on neil hea meel selle üle, et Eestis turustatava kõrvitsa osakaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kui veel kümmekond aastat tagasi leidis kõrvitsasalat endale koha enamasti ainult jõululaual, siis nüüd on kõrvitsahoidised vähemasti suuremate kaubanduskettide kauplustes saadaval aastaringselt. Jõulude ajal on kõrvitsasalat siiski nõutuim.
Väga kindlalt on tootmises püsinud ja püsib ka edaspidi klassikaline Felixi kõrvitsasalat, mis on kõige sarnasem kodusvalmistatud kõrvitsasalatile. Felixi turundusjuhi kinnitusel on nad selle tavapärase kõrvitsasalati eest saanud tarbijatelt väga palju kiidusõnu ja vahel on seda nõutud isegi suvekuudel enne uue kõrvitsateo algust. Sarnane olukord on sinepiga. On olemas küllalt suur hulk inimesi, kes muul ajal sinepit ei tarbi, aga jõulude ajal ostavad nemadki endale tuubi sinepit.
Oktoobri keskpaigaks on alla poole kogu varutavast kõrvitsakogusest ümber töödeldud. Eksporttooted saadetakse teele kohe peale nende valmis saamist. Just neil päevil, peale lühiajalist laagerdumist, peaks Felixi tänavused kõrvitsahoidised Eesti kauplustesse jõudma. Felixi turundusdirektori sõnul tahavad nad kõrvitsa töötlemise lõpetada hiljemalt 25. oktoobriks.
TOOMAS REINPÕLD
