Ega täpselt ei oskagi öelda, millal ühe laada korraldamine tegelikult pihta hakkab. Kuigi ettevalmistused hakkavad juba mitmeid kuid varem, on kulminatsiooniks umbes kaks viimast ööpäeva. Vahetult enne seda on korraldatud kõikvõimalikud pisiasjad.
Vaid ööpäev enne külaliste voogusid Avinurme suunas on platsil palju sagimist. Võrreldes laatadega ajaloost on nüüdsed reeglina terviklikud üritused koos kultuuriprogrammi, muu meelelahutuse ja tehniliste vajadustega, mis tahavad suurt ettevalmistust ning väga paljude inimeste töötunde – reeglina nende põhitöö kõrvalt.
Traditsioonilised ettevalmistused
Peagi jõuavad kohale esimesed müüjad. Sümboolselt on kõige esimene ese laadaplatsil just suur (kümblus)tünn. Elu on kahjuks nii läinud, et tünnilaada nimi kannab endas pigem nostalgiat ja kohalikku ajaloopärandit. Kadunud on kohalik ettevõte, mis puunõudele oli spetsialiseerunud. Öeldakse ikka, et loodus tühja kohta ei salli ning ehk oleks uued tegijadki tekkinud, kuid tegelikult ei tarvitata tänapäeva kodumajapidamises sellist hulka tünne, et üks ettevõte saaks nende müügiga aastaringi lahedalt ära elada.
Kauplejaid muudkui lisandub. Telgid kerkivad ja platsile saabub täiesti omaette melu. Pärast ettevalmistusi veedetakse öö sageli autodes ja korraldajadki saavad natukeseks puhkama. Nii mõnelegi meenub, et päeva jooksul ei jõudnud korralikult süüa ja käe peal olnud spordikell väidab, et astutud on üle 40 000 sammu.
SEE päev on käes
Mõni tund pärast seda, kui viimased meeskonnaliikmed on kodudes uinunud, ilmuvad esimesed neist juba platsile tagasi. Olenevalt kohustustest lisanduvad teisedki toimkonnad ja kõik võtab üha enam õiget nägu. Kui suurem osa inimestest silmad avab, katab kogu staadionit telklinnak, mida kuldab kaunis suvepäike. Teade päikesepaistest ka sotsiaalmeediasse ja platsile!
Aeg läheb kohutava kiirusega. Piletipunktid on tööd alustanud ja lavalt kuulutatakse laadapäev avatuks. Rahvast on veel hõredalt ja infotelgist leiame ühe, kes korraldanud laata üle kümne aasta. Muide, ta pole ühelgi aastal jõudnud laadaplatsile tiiru peale teha ja kaubaga tutvuda, sest kogu aeg on midagi teha. Juba aastaid on laadategevus laienenud Puiduaita ja Elulaadikeskusesse ning ega sealtki usinad töötajad laadale jõua. Samuti on sel aastal avatud Vanavaratuba meie hostelis ja koduseid roogasid pakub Apteekri puhvet. Mis osale pidupäev, see teistele suur tööpäev, aga keegi ei kurda. Emotsioon on ehe ja rahulolevaid inimesi jälgides on hea tunda oma osalust selles.
Spontaansus emotsioonide loomises
Laadapäev kulgeb omasoodu. Osalt sarnane nagu kõigil teistelgi aastatel, kuid siiski omanäoline. Laval vahetuvad mõnusad esinejad, laadakaupa leiab pea igale maitsele ja igal sammul kuuleb rõõmsaid hüüatusi, kui kohtutakse üle pika aja heade tuttavate, koolikaaslaste ja sõpradega. Ilm on jätkuvalt päikseline ja rahvast on juba väga palju. Lühikese vahemaa läbimiseks tuleb varuda kannatust. Eelneval õhtul on ühendust võtnud noored rahvapillimängijad meie oma maakonnast: kas veel on kohakest laadaplatsil, kuhu neli noort mahutada pillide ja kohvriga? Et saaks lihtsalt mängida rahva rõõmuks. Mahutasime, ja seda ei pidanud kahetsema. Tuustari noorte pillimängu nautisid nii ümbritsevad müüjad kui ka suur hulk seisatavaid laadalisi. See ongi ehtne laat, kui ruumi jääb ka spontaansuseks.
Märkamatult on jõutud laadaloterii loosimiseni. Midagi, mida kõik teavad oodata, ja rõõmsad ollakse ka kõige pisemate võitude üle ning isegi selle üle, kui võidab pereliige või sõber. Kõrvalt kuuldud telefonikõne: “Tead, sa said tünni. Jaa, päriselt!” Siiras rõõm toob korraldajatelegi naeratuse näole. Võibki vist öelda, et me ei korralda üritust, vaid võimalikult ehedaid positiivseid emotsioone.
Programm kuulutatakse lõppenuks ja hetkeks avanevad ka taevaväravad. Kosutav vesijahutus ei kesta küll pikemalt – kell 20 alanud Avinurme Suveteatri etendus toimub juba kuivanud välilaval, mida jälgib suur hulk inimesi.
Tähenduslik peolõpp
Õhtuhämarus vajub laadaplatsile. Vallavanem toob presidendi süüdatud võidutule ja ühisel jõul tõusevad jaanilõkke leegid taeva poole. Peagi kõlab muusika ja tantsupõrand täitub minutitega. Nüüd on ka korraldajatel võimalik hetk hingata ja peol osaleda, kui vähegi jaksu.
Südaöine ilutulestik on nagu täpp „i” peal. Pidulisi jagub hommikuni, sest algselt kella kolmeni planeeritud disko räägitakse sujuvalt kella neljani. Ikkagi jaaniöö!
Hommikul kell 4 lähevad sotsiaalmeediasse laadapäeva pildid. Loomulikult võiks hoopis magada, kuid üleväsimus ja mõnusad emotsioonid ei lase.
Päike tõuseb, lõkkest on jäänud vaid mõni hõõguv süsi. Kogu möll on selleks korraks ühel pool ja koju jõuab viimane korraldusmeeskonna liige. Umbes 48 tundi pärast nähtavate ettevalmistuste algust viiakse platsilt viimased prügihunnikud. Proosaline lõpp aasta suursündmusele, mis tundub tühja staadionit vaadates kui suveöö unenägu. Aitäh kõigile, kes meiega olid – teie teetegi laadast laada! Kohtumiseni uue aasta juubelilaadal!
MARI-LIIS TIKERPERI
