Jõgevamaa koostöökoja äsja lõppenud taotlusvoorus oli kõige suurem konkurss Peipsi piirkonna kogukondade investeeringute meetmes, tavalisest aktiivsemad olid selles voorus ka Põltsamaa piirkonna mittetulundusühingud ja seltsid ning ettevõtted nii ettevõtluse kui ka kogukonna investeeringute meetmes.
Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et Põltsamaa piirkonna kogukondade ühistegevuste meetmes on praegu raha küsitud rohkem, kui on võimalik anda. “Nii Vooremaa kui ka Peipsi piirkonna kogukondade ühistegevuse meetmes oli taotlusi vähem, kui on vahendeid. See võis tuleneda sellest, et Põltsamaa piirkonna kogukondade ühistegevuse eelarve oli kõige suurem, 27 000 eurot. Peipsi piirkonna kogukondade ühistegevuste meetmes oli 6000 eurot. Võib olla vaadati, et polegi mõtet taotleda, sest raha nagunii ei jätku,” rääkis Aive Tamm.
Ühistegevuse meetmete vahenditest kasutati selles voorus eelmisest taotlusvoorust ülejäänud raha. Et Põltsamaa piirkonnas eelmises taotlusvoorus projekte polnud, siis jäi täissumma üle. Peipsi piirkonnas aga taotleti rohkem ja sealt jäi üle väiksem summa.
Tänavu 20. novembrist kuni 1. detsembrini võttis Jõgevamaa koostöökoda vastu Leader-projekti taotlusi. Avatud olid kõik meetmed. Taotluste vastuvõtmine käis uues E-PRIA keskkonnas. Tähtajaks esitati 59 taotlust, neid oli vähem kui varasemates taotlusvoorudes. Tegelikult oli ka lõppenud taotlusvooru eelarve väiksem kui eelmises taotlusvoorus. Samuti oli maksimaalne toetus, mida taotleda sai, 35 000 eurot, eelmises voorus oli võimalus taotleda maksimaalselt 50 000 eurot.
Praegu käib koostöökojas tehniline kontroll, vaadatakse, et kõik nõutud dokumendid oleksid esitatud ja vastaks nõuetele. Hindamiskomisjon hakkab tegutsema jaanuari alguses. Hiljemalt jaanuari lõpus esitab koostöökoda taotlused PRIA-sse, siis hakatakse seal positiivse otsuse saanud taotlusi üle vaatama.
Koostöökoja aastalõpuseminaril vaadati üle ka strateegia täitmine. “Rõõm on tõdeda, et väga paljud projektid on seotud innovatsiooniga. Projektide arv on ootuspärane. Töökohtade loomine käib aktiivselt. Kui õnnestuks kõik projektid rahastada, siis tekiks Jõgevamaale juurde 18 töökohta. Investeeringute meetmesse on esitatud mitu ehituslikku projekti, aga järjest rohkem tuleb projekte seadmetele ja ettevõtte igapäevategevust kergendavatele asjadele. Mõni aasta tagasi taotleti raha rohkem ehituseks, nüüd aga rohkem lisandväärtust andvate tegevuste jaoks,” lisas Tamm.
- aastal algaval järgmisel rahastusperioodil toimuvad muutused ka tegevusgruppide piirides, praegu lubatakse haldusreformist tulenevalt ühel omavalitsusel kuuluda kahte tegevusgruppi. See tähendab, et Tartu maakonda liidetud Pala ja Tabivere vald jäävad praegu Jõgevamaa koostöökoja liikmeteks. Mis edasi saab, otsustavad juba ühinenud omavalitsused.
Uus taotlusvoor aga on tulemas juba 2018. aasta märtsis, see puudutab ainult ühisprojekte. Tegemist on nn pehmete kahe kuni neljaaastaste projektidega. Järgmiseks rahastusperioodiks on ette valmistamisel CLLD programm ehk kogukonna juhitud kohalik areng, mis võiks olla mitme fondi ülene piirkonna arenguprogramm, sinna võiksid kuuluda nii linna- kui ka maapiirkondade arengu suunajad.
HELVE LAASIK
