JAAN LUKAS
Jõgeval peetud koolikiusamise ja riskikäitumise teemalisel teabepäeval osales viieteistkümnest Jõgevamaa koolist üle saja kuuekümne viienda kuni seitsmenda klassi õpilase. Mitmete valdkondade spetsialistid rääkisid koolikiusamisest, selle erinevatest vormidest ja põhjustest.
Anti nõu, kuidas tulla toime koolis ja ka väljaspool kooli tekkida võivate pingeliste ja ebaturvaliste olukordadega ning kuidas neid ennetada.
Arvamust avaldada sai igaüks MTÜ Foorumteater etenduse ajal, kui oli võimalik publiku ette tulla, kehastuda näidendi peategelaseks ja oma käitumisversioon välja pakkuda.
Esimest korda Jõgeval esinenud MTÜ Foorumteater vabatahtlike näitlejate esitatud loo keskseks tegelaseks oli murdeealine tüdruk Pille, keda ei lubatud ühe koolikaaslase kodus toimunud peole ja kellest hiljem oli internetti üles pandud video.
Kiusamine jõuab internetti
Saalisolijatel oli võimalik kiusatavat ka ise mängida ja tema käitumist oma äranägemise järgi muuta. “Meie õpilastest mängisid Pillet Sandra Kersten ja Ergas-Ever Kask, sest kuigi algselt oli peategelaseks tüdruk, võib samasugusesse olukorda sattuda ka poiss. Pärast teabepäeva avaldasid lapsed arvamust, et kõige huvitavamad ja mõtlemapanevamad on suhteteemasid käsitlevad kokkusaamised, kus lapsed ja noored pole mitte ainult kuulajad, vaid aktiivselt arutellu kaasatakse,” ütles Lustivere põhikooli direktor Kaire Kampus.
Improvisatsioonide käigus kujunes süžee ka selliseks, et kiusatav otsustas pöörduda politseisse. Politseinikku kutsuti mängima sündmusel osalenud ja ettekandega esinenud noorsoopolitseinik Kirly Kadastik.
“Olulisemateks üldistusteks, millele näidendiga tähelepanu juhtisime, oli koolikiusamise jõudmine koolist väljapoole ja küberkiusamise levimine,” ütles Foorumteatri eestvedaja Nikolai Kunitsõn.
“Torma põhikooli tüdrukutel ja huvijuht Lea Pendisel tekkis idee ka oma koolis foorumteatri laadis etendusi läbi viima hakata,” ütles koos õppuritega üritusel viibinud klassijuhataja Üüve Viljari.
Murest tuleb teavitada
Õpilastega kohtunud Jõgevamaa Ohvriabi töötaja Rita Kaasik toonitas, et mida rohkem koolikiusamisest, selle põhjustest ja riskikäitumisest rääkida, seda enam suureneb teadlikkus selles valdkonnas.
“Arukaks otsustamiseks ja tegutsemiseks tuleb kasuks nii eluliste näidete toomine kui ka seaduste tundmine. Kiusamisest tasub aga teda anda ohvriabisse või politseisse,” ütles ta.
“Murede enda teada jätmine on kõige halvem variant. Rääkides kiusatavast või kiusajast, saavad kooli personal, õpilaste sõbrad, vanemad või vajadusel ka politseitöötajad pahatahtliku tegevuse takistamiseks midagi ette võtta,” kinnitas sündmuse peakorraldaja, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna terviseedenduse spetsialist Maiu Veltbach.
Tema soovitas meelde jätta ka lasteabi nõustamistelefoni ööpäevaringse lühinumbri 116 111.
Kiusamisevaba kooli programmis KiVa Jõgevamaalt ainsana osa võtvast Tabivere gümnaasiumist tuli teabepäevale kaheksa õpilast. “Meil on väike ja hubane kool. Vahel kipub aga kiusamist siiski ette tulema. Tavaliselt juhtub seda põhjusel, et mõned vanemate klasside õpilased arvavad, et noorematele koolikaaslastele liiga teha on “äge”. Kiusamisohtu aitab vähendada heade sõprade toetav suhtumine. Kasulikud on suhtlemisalased teadmised ja oskused, mille omandamiseks on väga sobilikud arutelud ja rühmatööd,” märkis Tabivere gümnaasiumi õpilane Liis Küpar.
Iga kaklus pole kiusamine
Torma põhikooli õpilane Berit Pross nentis lühiusutluses, et kooliprobleeme käsitledes tuleb vahet teha ühekordsetel kaklustel, mis sageli puhkenud ühest ajendist, ja kiusamisel, mis on pidev ja pikaajaline protsess.
“See, kas keegi satub kiusatavaks oma rõivastumisstiili või muu välise põhjuse tõttu, sõltub suuresti klassis valitsevatest üldistest arusaamadest ja prioriteetidest,” märkisid Torma kooliõpilased Hanna Hanst ja Kris Urvik
Maiu Veltbach märkis, et kolmel eelnenud aastal on Jõgevamaal riskikäitumist kajastavaid üritusi läbi viidud 8.-12.klasside õpilastele. “Korraldamisel ja järelduste tegemisel tõdesime vajadust tegelda võimalike probleemide ennetamisega juba nooremas eas. 5.-7. klass on veel see vanus, kus mõni nn lollus on veel tegemata, samas on juba aru peas, et mõnegi teo ebavajalikkusest aru saada. Samuti on oluline, et lapsed tunnetaksid, et nad on olulised ja neid märgatakse, et nende tervis ja käitumine lähevad kellelegi kusagil korda,” rääkis Maiu Veltbach.
Sobiv iga mõistmiseks
“Teabepäeval täideti ka tagasisidelehed. See oli positiivne ja õppisime ka ise palju. See oligi esmakordne teemapäev selles vanuses lastele, et hilisemaid tegevusi planeerida ja leida just sellele vanusegrupile mõjuvaid meetodeid.
Korraldajana oli kahju, et tehnikaga viperusi ette tuli, kuid üldiselt pean üritust kordaläinuks. Sellest päevast kasvas välja üsna mitu ideed, kuidas riskikäitumise teemasid lastega edaspidi arutada,” lisas Veltbach.
Kui olete sattunud kiusamise ohvriks
*Ärge jääge murega üksi
*Rääkige kõigest oma sõpradega
*Hea, kui koolis toimuvaga oleksid kursis ka vanemad
*Teavitage olukorrast kindlasti ka klassijuhatajat
*Kui omavahel asju selgeks ei saa räägitud, tuleks kaasata täiskasvanud
*Paha ei tee sotsiaalpedagoogiga suhtlemine
*Tõsiste muredega tuleks pöörduda noorsoopolitseiniku poole
*Kasulikud on suhtlemisalased teadmised ja oskused
