Konteiner tõi Põltsamaale arhitektuurivõistluse võidutöö. Hiljuti Põltsamaal majandusühistu kinnistule paigaldatud konteiner tekitas kohalikes elanikes ootuse, et ehk ometi hakatakse uut Konsumi kauplust ehitama, ehitussoojak juba platsil. Tegelikult tõi konteiner kohale arhitektuurivõistluse võidutöö “Roosilinn”.
Põltsamaa osales teatavasti avaliku ruumi arhtitektuurivõistlusel, mille eesmärgiks on planeerida ümber mitmete Eesti linnade, sealhulgas Põltsamaa kesklinna piirkonnad.
Avaliku ruumi konkurss korraldati Eesti Vabariigi 100.juubeliaasta sündmuste raames. Möödunud nädalal räägiti Põltsamaal natuke lähemalt nii Põltsamaa linnaruumi konkursi võidutööst kui konkursist laiemalt. Eesti Arhitektide Liidu arhitekt Kalle Vellevoog lausus, et Põltsamaa on juba päris mitmes linn, kus avaliku linnaruumi konteiner paika on pandud. Konteineri paigaldamise mõte konkursil osalevatesse linnadesse on selles, et näidata kui kaugele avaliku ruumi konkursiga on jõutud. Samuti saavad inimesed teada, mis just nende kodulinnas või piirkonna keskuseks olevas linnas konkreetsemalt toimuma hakkab. Igas linnas, kus konteiner paika on saanud, on üritatud tabada selle linna eripära.
Kui Tõrvas tõsteti esile suvitamise teema ja Kuressaares mereteema, siis Põltsamaal, kus teatavasti õmmeldi valmis Eesti esimene sinimustvalge rahvuslipp, oli põhjust konteiner rahvuslippudega ehtida.
Kolm neljandikku linnast hävis sõjatules
Konteineris on võimalik vaadata pildiprogrammi kõigist nendest linnadest, mis avaliku ruumi konkursil osalevad. Vaadata saab videomaterjali konkursil osalevate linnade kesklinnapiirkondadest praegu ja millised need peaksid olema juba mõne lähema aasta pärast. Avaliku ruumi võistlused toimunud juba 13 linnas ning kahes on need veel ees ootamas.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul tuleb tänulik olla selle eest, et Põltsamaa avaliku linnaruumi konkursil osales, eelkõige Põltsamaa linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsuse ametnikele eesotsas majandusnõunik Maimu Kelderi ja ehitusnõunik Kersti Viggoriga. Linnapea lausus, et Põltsamaa linnaruum on pärast teist maailmasõda kaootiliselt välja kujunenud. Kolm neljandikku linna hoonestusest ja rajatistest hävis sõjatules. Nõugkogude perioodil rajas iga tollane ettevõte oma katlamaja, mõni oma väikese kultuurimaja, igal ettevõttel oli olemas oma kaev.
Tegelikult asub konteiner Põltsamaa majandusühistule kuuluval kinnistul, kuhu on plaanis rajada uus Konsumi kauplus. Alguses arvasid nii mõnedki kohalikud inimesed, et ehk on sellel kinnistul paikneva konteineri näol tegemist ehitussoojakuga ja kaupluse ehitamine on algamas.
Võidutöös kividest laotavad rooside kujundid
Põltsamaal teoks saanud avaliku ruumi konkursi võitis töö nimega “Roosilinn”, mille koostasid arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Põltsamaal avaliku ruumi konteineri avaüritusel osalenud Mari Rass lausus, et Põltsamaale on tarvis tugevat ruumilist identiteeti. Arhitekti sõnul on Põltsamaa omanäoline linn selles mõttes, et seal pole säilinud kunagist linnakeskkonda ja Põltsamaal pole olemas ka üht kindlat linna keskväljakut. Töö üks iseloomulikumaid elemente, mis toob esile Põltsamaa kui roosilinna kuvandi, on kividest laotavad erivärvilised rooside kujundid. Kalle Vellevoog lisas Mari Rassi poolt öeldule täienduseks, et kui projekt reaalsuseks saab, siis on seal turistidel kindlasti palju uudistamist ning oma linna elanike jaoks saab ümberehitatavast kesklinna piirkonnast mõnus ajaveetmise ja ürituste korraldamise paik. Kalle Vellevoog on kindel selles, et võidutöö realiseerimine aitab päris kindlasti Põltsamaa identiteeti tugevdada. Mari Rass rääkis, et nende jaoks olid väga olulisel kohal roosid, mille erinevad värvid omavahel kokku sulanduvad. Kavandatud on huvitav metaalkaartega lahendatud valgutus. Mari Rassi sõnul arvasid nad, et tavapäraste postide külge planeeritud valgustus oleks natuke nõrgaks jäänud. Kesklinnas on vähe hooneid. Et kesklinna ruumilisust paremini tajuda, otsustasidki nad lahendada valgustuse metallkaarte külge kinnituvate valgustite abil. Samuti kannavad need valged metallkaared silla motiivi, mis on Põltsamaale kui sildade linnale väga iseloomulik.
Sama meeskond võitis avaliku ruumi konkursi ka Tõrvas ja seal peaks juba tuleval aastal ehitus algama. Mari Rass lausus, et ühe või teise linna avaliku ruumi konkursil osalemiseks tuli seda linna võimalikult hästi tundma õppida, selgitades välja millised ettevõtted seal asuvad, millised inimesed seal elavad jne. Mari Rass tõdes, et linnaruumi arhitektuuriliselt planeerides tuleb rääkida selles linnas elavate inimeste lugu. Arhitekti sõnul ei oska ta praegu arvata, kui tõsine väljakutse oleks olnud nende jaoks Jõgeva linnaruumi planeerimine, Jõgeva linn kahjuks sellel konkursil ei osalenud. Põltsamaal välja valitud võidutöö “Roosilinn” on tõesti väga kaunis ja hästi Põltsamaa identiteeti edasi andev. Jääb vaid loota, et vähemalt osa sellest Eesti Vabariigi 100. juubeliks ka teoks tehtud saab.
TOOMAS REINPÕLD
