Kõnnu mälestusmärk – võidupüha tähistamise sõnum Eesti Vabariigi juubeliaastal

Laupäeval, 23. juunil tähistame võidupüha ja kogu riigis asetatakse sel puhul Vabadussõja mälestusmärkide jalamitele pärgi. Tänavu tähistame ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ning on sobilik meenutada Eesti Vabadussõja kulgu ja langenud võitlejaid. Kõnnu lahingus langenute mälestusmärgi ja Torma vabadussamba saatust silmas pidades joonistuvad ilmekalt välja ka erinevad ajalooetapid eestlaste elus.


Pühapäeval 17. juunil 1923 avati Torma surnuaial Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kivisse oli raiutud 41 võitleja nimed ja langemise koht.

Mälestussambal oli kujutatud põlvitav Kalevipoeg. Torma kalmistu mälestussamba avamise kavalehes on kirjas:

„Vabadussõda tuleb pidada Eesti rahva ajaloo tähtsaimaks murrangumomendiks. Eesti omariikluse idee oli oma võiduseisu realiseerinud 1918. aasta 24. veebruaril Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamisega, kuid rahval tuli vabadustahet tõestada ja kaitsta Vabadussõja lahinguväljadel.

Vabadussõda (28. november 1918 – 3. jaanuar 1920) oli Eesti poolt Venemaa vastu peetud sõda Eesti riikliku iseseisvuse kaitseks, mille sisse kuulus ka sõda saksa landesveeriga ning võitlused 1919. aasta suvel ja sügisel /…/ lõunanaabri idapiiri kaitsel.“

Näoga läände või itta

Võidu järel Vabadussõjas püstitati kõikjal Eestis mälestussambaid langenute auks. Nagu meenutab Toivo Õunapuu, kes oli Kõnnu lahingus langenute mälestusmärgi taastamise üks eestvedajaid aastal 1988, tuli Torma mälestussamba püstitamise idee Torma-Lohusuu kaitseliitlastelt.

„Mälestussamba püstitamist  juhtis Torma valla põllumeeste juhatus. Sammas telliti Soomest Ivari Anttila jooniste järgi. Sambal kujutatakse itta vaatavat palvepoosis Kalevipoega, kes hoiab  paremas käes mõõka ja vasakus enda ees kilpi.”

Toona, 17. juunil 1923 avati ja õnnistati Tormas mälestusmärk suurejooneliselt. Leinamarsi saatel liikusid samba avamisele seltside ja vallaasutuste esindajad, kooliõpilased, tuletõrje komando liikmed ja sõdurid. Mälestussammas sai rahulikult püsida kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt.

Juba esimesel okupatsiooniaastal 1940 pöörati kuju näoga läände, sest toonane punavõim soovis, et „vaenlane“ paikneks ikka läänes. Õnneks esialgu sellega kõik piirdus ning sammast lammutama ei hakatud. Siis algas teine maailmasõda ja 1942. aastal, Saksa okupatsioonivõimu ajal, andis vallavanem Paul Raud korralduse pöörata kuju tagasi algsesse asendisse, näoga ida suunas. Seda ka tehti ning sammas sai algse kuju.

Kalevipoja pea leiti Kivijärvelt

Kuid Nõukogude võimu naasmisel 1944. aasta sügisel pöörati kuju taas näoga läände ja varsti jõudis kätte aeg, mil hakati mälestusmärke ja ausambaid hävitama. Nii Kõnnu mälestusmärk, mis oli avatud 27. juulil 1930, kui Torma ausammas lõhati 26. oktoobril 1948. 

Ajaloohuviline Torma mees Toivo Õunapuu, kes oli siis laps, mäletab, et oli kodus ja kuulis kärgatusi. „Naabruses asuvaid sambaid jõudsid eestimeelsed mehed siin-seal juba varem maasse kaevata, et neid lõhkamisest päästa. Tormas lõhatud samba Kalevipoja pea leiti hiljem kahe ja poole kilomeetri kauguselt, Kivijärve kandist.”

Toivo Õunapuu leidis pea ühest Mõisakülas asuvast eramajast ja varjas seda oma kodus kuni samba taastamiseni. Sõjajärgne kalmistuvaht Karl Mägi kaevas lõhatud samba tükid maasse ning Kalevipoja kuju osad paiknevadki Torma kirikuaias. Uue ausamba loomisel võeti aluseks originaal.

Kuid ka vahepealsetel okupatsiooniaastatel ei unustatud hävitatud mälestusmärke ja ausambaid. Nende jalamitele viidi vargsi viljakimpe ja lilli, küünlaid. Mälestusmärgi taasavamise eel kaevasid kohalikud mehed lõhatud samba tükid välja ja algatasid korjanduse uue samba püstitamiseks. Nii koguti annetustena 11 773 rubla. Kõnnu lahingu mälestusmärgi taastamine läks kokku maksma 1000 rubla ja Torma mälestusmärk 19 000 rubla.

Kõnnu mälestusmärki asusid julged Torma mehed taastama 1988. aasta talvel ning selle piduliku taasavamiseni jõuti sama aasta 15. oktoobril. Pidulikku sündmust juhatas siis Toivo Õunapuu ning katte mälestusmärgilt eemaldasid Eesti vabaduse eest võidelnud hallipäised mehed Eduard Ostrat, Anton Tõugjas ja Jüri Naelaste.

Uuesti sündinud sambalt vaatab vastu tekst:

„Seisa vaikides, rändaja, selle samba ees palvega. Siin on Eestile püha maa, vaikselt pea paljasta! Eesti Vabadussõja Kõnnu lahing 17.-18. dets. 1918. a.”

Möödunut pole unustatud

Torma Naiskodukaitsja Katrin Luhamäe ütleb, et Kõnnu mälestussamba juures on võidupühal mälestusteenistusi peetud alates selle taasavamisest 1988. aastal. Seda on tehtud nii kohaliku omavalitsuse kui kaitseliitlaste algatusel.

„Viimastel aastatel on Torma üksikkompanii kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate Torma jaoskonna initsiatiivil ja valla toel toimunud mälestusteenistus koos võidutule jagamisega. Langenud sõjameeste mälestamise ja vabaduse pühitsemise järel viivad naised Kõnnust tule edasi  kohalikele jaanituledele.”

Kaitseliit ja Naiskodukaitse on hoidnud langenud sõjameestele au andmise traditsiooni nii Kõnnus asuva Vabadussõja mälestussamba kui Torma kalmistu mälestusmärgi juures. Küünlad ja lilled asetatakse sinna traditsiooniliselt vabariigi aastapäeval ja võidupühal.

„Võidutule toomine, õnnistamine ja kodudesse ning küladesse jõudmine on märgilise tähendusega. Nagu ka Kõnnu tule jagamise paigana. Tuleb tunnustada kohalike meeste julgust, jõudu, ettevõtlikkust ja tahet taastada hävitatud mälestusmärgid. Kolmkümmend aastat tagasi ei olnud veel päris kindel, millise suuna võtab Eesti iseseisvuse püüe,” ütles Luhamäe.

„Võidutule jagamine on rituaal, mis kinnistab teadmise, milline on vabaduse hind ja kui haavatav vabadus on. Kirikuõpetaja mälestusteenistus ja õnnistussõnad, kaitseliitlastest laskurite aupaugud, NKK ja noorte kotkaste auvalve, riigi ja kohaliku omavalitsuse sümbolid ja sõnavõtud annavad teatava sisemise rahu – meiega on kõik korras, meie riigiga on kõik korras,“ rääkis Katrin Luhamäe.

ILONA PIIRIMÄGI

Võidupühal on sümboolne tähendus

Tarmo Laaniste, kolonelleitnant, KL Jõgeva maleva pealik

Võidupüha on Kaitseliidu Jõgeva maleva jaoks kindlasti üks olulisemaid tähtpäevi aastas ja teatavasti korraldab üleriigilist võidupüha paraadi alates 2000. aastast Kaitseliit. Võidupühana tähistatakse Eestis 23. juunil 1919. aastal Vabadussõjas Võnnu lahingus Landeswehri üle saavutatud võitu, kuid sellel traditsioonil on ka palju sügavamaid tähendusi.

Võidupühal on meie jaoks sümboolne tähendus, mis võimaldab paraadi ja Maakaitsepäeval laialijagatava võidutulega ühendada kogukondi, üheskoos meenutada meie ajalugu ja tunnetada rahvuslikku identiteeti. Tuli sümboliseerib puhastumist ja uuestisündi, aga ka vaenlasele vastuseisu ehk vabadusvõitlust, mida meie rahvas on oma olemasolu säilitamiseks pidanud juba Lembitu aegadest.

Võidupühal süüdatavad tuled tähistavad seega eestlaste ajaloolist rahvuslikku võitlust, mida kroonis lõpuks võit. Võidupüha tähistamine võimaldab siduda erinevaid põlvkondi, ühendada minevikku ja tulevikku ning säilitada kollektiivset mälu.

Sellel aastal osaleb Jõgeva malev võidupüha paraadil Tallinna lauluväljakul ja võidutuld jagame vallavanematele ning kõikidele soovijatele jaanitulede süütamiseks Põltsamaal toimuval maakaitsepäeva tseremoonial.

blog comments powered by Disqus