Põltsamaal metallitöödega tegelevas ettevõttes Konesko võeti hiljuti ette üleminek seniselt kergkütteõliga kütmiselt maaküttele, et sel moel saavutada kokkuhoidu küttekuludelt.
Konesko hankespetsialist Hannes Verlis lausus, et idee õliküttelt maaküttele üleminekust tekkis seoses kergkütteõli hinna muutusega. Teisalt olid maakütte paigaldamisega seotud kulutused jõudnud sellisele tasemele, mis muutsid selle investeeringu mõistlikuks. “Mingi osa selles investeeringus peegeldab ka meie rohelist mõtteviisi,” täpsustas Hannes Verlis.
Valik langes maakütte kasuks
Hankespetsalisti sõnul oleks võinud mingil hetkel ka puiduküttele üle minemist kaaluda, aga lõplik valik langes siiski maakütte kasuks. Koneskol on olemas kaks tootmishoonet, kus koos kontori- ja olmeruumidega vajab kütmist 9000 ruutmeetrit pinda.
Hannes Verlise sõnul on nad varem Koerus asuva tehase juba maaküttele üle viinud ning see sai teoks koostöös Maaküte OÜ spetsialistidega. Seetõttu oli tarnija valik tulenevalt varasemast koostööst lihtsam.
Ettevalmistused maaküttele üleminekuks algasid möödunud kevadel, kuid ehitustegevusega alustati sügisel. Kaevetööd kestsid umbes kuu ning see töö võeti ette vahetult enne talvekülmade saabumist. Kui nad olid veendunud, et jõuavad hilissügisel maasisese torustiku paigaldatud, telliti ära ka kõik maakütte rakendamiseks vajalikud seadmed.
Maakütte paigaldamiseks tuli naaberkinnistult natuke maad juurde osta. Verlise sõnul polnud maaküttele üleminekuks tarvis kuigi palju seadmeid paigaldada, kõige mahukama osa tehtud töödest moodustas maasisese torustiku paigaldamine.
Maaküte OÜ äriklientide müügiinsener Tanel Gehrke rääkis, et viimase mõnekümne meetri kraavi kaevamiseks tuli appi võtta seade, millega külmunud pinnast purustada, tavaline kopp siis enam külmunud maad läbi ei hammustanud.
Koneskol on Põltsamaal kaks hoonet, kus kummagi tarvis paigaldati maasse 3750 meetrit torustikku, kahe hoone peale kokku 7500 meetrit. Selleks oli tarvis 8500-9000 ruutmeetri jagu maad. Torud paigaldati maa sisse meetri sügavusele ja üksteisest meetri kaugusele. Põltsamaal paigaldati torustik maa sisse horisontaalselt, Koeru tehase juurde puuraukudesse. Lisaks toodavad Koeru tehases 150 kilovati ulatuses elektrienergiat päikesepaneelid, see katab viis kuni seitse protsenti sealse tehase elektrivajadusest.
Tanel Gehrke sõnul on horisontaalne meetod torustiku paigaldamiseks odavam, puuraukudesse paigaldatav torustik kallim. Samas võtavad puuraugud oluliselt vähem ruumi. Puuraukude peale võib hiljem mingi objekti rajada, näiteks autoparkla, horisontaalsete kollektorite peale midagi ehitada ei tohi. Horisonaalkollektor võtab soojusenergiat kaudselt päikeseenergiast, sest päike soojendab maapinda ning vihmavesi transpordib soojuse allapoole. Suvel soojeneb maapind üles ja talvel saab maapinda akumuleerunud soojust kasutada. Puuraukude kaudu püütakse kinni enam kui meetri sügavuselt maapinnast tulev soojusenergia.
Kulutused küttele vähenesid mitmekordselt
Koeru tehas vajab ruumide kütmiseks kolm korda suuremat võimsust ja seetõttu tulnuks seal horisontaalmeetodit kasutades pea kogu tehase territoorium üles kaevata. Et Koerus on kaalutud võimalust tehase laiendamiseks, polnud mõistlik sinna horisonaalmeetodil torustikku paigaldada. Maakütte katlamaja seadmete paigaldamisele kulus Põltsamaal paar-kolm päeva ning nüüd saavad ka Põltsamaal asuva Konesko tehase tootmis- ja muud ruumid köetud maast tuleva soojusenergiaga.
Hannes Verlis lausus, et kui õliküttel kujunes megavati hinnaks 100 eurot, siis maakütte puhul on megavati hind 25 eurot. Tänu maaküttesüsteemi paigaldamisele tarbib Konesko Põltsamaa tehas aastas varasemaga võrreldes aasta kohta 50 000 liitrit õli vähem. Konesko hankespetsialisti sõnul ei ole megavati maksumuse sisse arvestatud investeeringukulutusi, sest küttesüsteemi oleks nagunii tulnud uuendada ja osa seadmeid välja vahetada.
Tanel Gehrke lausus, et õli hind on üsna ebastabiilne ja kallis ka madalate naftahindade puhul. Kui nafta hind tõuseks samale tasemele, mis veel kolm-neli aastat tagasi, siis õliga kütmisel maksaks megavatt kuni 140 eurot. Maakütte puhul ei saa kütmisele tehtavad kulutused väga suurel määral kõikuda, sest kolm neljandikku hinnast moodustab maast saadav soojusenergia. Vaid ühe neljandiku hinnast moodustavad kulutused elektrile.
Soojuspump on varustatud inverter-kompressoriga, mille maksimumvõimsuseks on 84 kilovatti. See muudab vastavalt välistemperatuurile ja hoonete küttevajadusele oma võimsust. Alles on ka õliküttekatel, mida kasutatakse tõsisemate talvekülmade puhul. Hannes Verlis lausus Koeru tehasest saadud kogemusele tuginedes, et õlikütet on toetava kütteliigina vaja miinus kümnest kraadist madalamate temperatuuride puhul. Suvisel ajal lülitatakse maaküte välja, ehkki tehnoloogilist soojusenergiat toodetakse ka suvisel ajal.
Verlis lausus, et lihtsat matemaatikat appi võttes kasutavad nad varasema õlikogusega võrreldes õli vaid viie protsendi ulatuses. Ettevõtte katlamaja paigaldatud seadmed on tehnoloogia viimane sõna, juhtpaneel on varustatud puutetundliku ekraaniga. Seadmete tööd on võimalik jälgida internetis ja salvestatud andmete põhjal analüüsida.
Looduslikud enegriaallikad tagavad suurema stabiilsuse
Tanel Gerhke lausus, et Koerus asuv Konesko tehas on kõige suurema maaküttetorustiku paigaldamiseks rajatud puuraukude kogupikkusega objekt Eestis. Sinna puuriti ligi seitsme kilomeetri pikkuses puurauke. “Minule teadaolevalt ei ole Eestis ega ka kogu Baltikumis mujal nii suure kogupikkusega puurauke maakütte paigaldamiseks puuritud.”
Gerhke sõnul on Maaküte OÜ ainus firma Eestis, mis on rajanud vaiaküttel köetavaid objekte. Lahti seletatult tähendab vaiaküte seda, et hoone rajamisel paigaldatakse vundamendi sisse aktiveeritud vaiad, mis maa seest soojust võtavad.
Hannes Verlis ja Tanel Gehrke kinnitasid, et kui osa vajaminevast soojusenergiast katta looduslikest allikatest saadavaga, muudab see kütmisele tehtavad kulutused ning sellest tulenevalt ka tootmisprotsessi stabiilsemaks, sest ei ole tarvis muretseda üles-alla liikuvate küttehindade pärast.
TOOMAS REINPÕLD
