Möödunud nädalavahetusel kogunes Kaitseliidu Jõgeva malevasse üle paarikümne välikokaks pürgija. Kolme päeva jooksul viidi neile läbi komplekskursus, kus kinnistati e-õppega saadud teoreetilisi teadmisi, õpiti toidukoguseid arvestama, menüüsid koostama ning harjutati tööd väliköögis.
Välikokkade kursus on jagatud kolme etappi. Esiteks tuleb õppuritel läbida neljanädalane e-kursus Kaitseväe e-õppe keskkonnas Ilias. Kel kodutööd edukalt sooritatud, pääseb kursuse teise etappi, milleks on kompleksharjutus. Siis õpitakse menüüde koostamist, kalkulatsiooni, esmaabi, toiduvalmistamist ning tööjaotust väliköögis. „Meie eesmärk on eelnevate teadmiste praktiline kinnistamine ning õppuritele esmase meeskonnatöö kogemuse andmine,“ rääkis kursuse ülem Mariana Maasik. Pärast komplekskursust jagatakse õppurid kaheks rühmaks ning ees ootab praktika Pitkal ja Kotkalennul. „Seal toimub viimane praktiline harjutus, kus igaüks saab olla mitmes rollis alates peakokast kuni nõudepesijani. Rollid vahetuvad iga järgneva toidukorraga,“ kirjeldas Maasik. Pärast praktikat saavad osalejad tunnistuse koos lisaga. Instruktorid jälgivad kursuslaste tegemisi nii kompleksharjutusel kui praktikal. Õppurid, kes on näiteks heade juhiomadustega või oskuslikud menüüde koostajad, saavad tunnistusele lisas soovituse osaleda toitlustusmeeskonna juhi kursusel. Tegemist on uue erialaga, mis hakkab Naiskodukaitse eestvedamisel uuest aastast toimuma. Mariana Maasik selgitas, et kõik kursuslased ei soovi või ei ole võimelised väliköögis iseseisvalt toimetama. Siis jääks edaspidi nii, et välikokakursuse lõpetanu tegutseb juhendaja käe all ja toitlustusjuhi kursuse lõpetanu juhib seda protsessi.
Kompleksharjutusel osales 22 kursuslast üle Eesti Harju, Tallinna, Viru, Alutaguse, Tartu, Lääne, Võru, Põlva, Valga, Pärnu, Jõgeva, Sakala ja Rapla malevast. „Ma väga loodan, et osalejad valivad sõjaaja ametikoha väliköögis, et me ei koolitaks ainult neid, kes on rahuajal nõus mitmel ettevõtmisel osalema. Koolitame abijõudu malevatele, kes soovivad seda tööd teha ja vastustust võtta,“ märkis Maasik.
Populaarne eriala
Mariana Maasiku sõnul pole oluline, kas tegemist on naiskodukaitsja või kaitseliitlasega – mõlemas struktuurüksuses on välikokkade järele suur vajadus. Kursusel osalemise esimeseks eelduseks on tahe. Naistel peab olema läbitud Naiskodukaitse baasväljaõpe ning meestel sõdurioskuste kursus ning Naiskodukaitse baasväljaõppe toitlustamismoodul. Mariana on juhib välikokkade kursust ülemana viiendat aastat. „Sel korral on üllatavalt rahumeelne grupp. On näha, et kedagi ei ole sunnitud tulema ning keegi ei vaata niisama, mis siin tehakse,“ sõnas ta tunnustavalt. Kursuse läbiviimisel toetavad teda veel Eda Leola, Kista Kiil, Aet Kala, Taivo Teder ja Krista Lillemäe. Eestis on välikokkasid koolitatud 15 aastat, kümme esimest aastat vedas koolitusi Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni. „Ta tegi suure töö kursuse arendamisel ja käimalükkamisel, selle võrra oli kursust lihtsam üle võtta,“ lausus Mariana.
Välikokakursus on menukas. Kui oleks ainult üks praktikavõimalus, jääks õppureid ka ukse taha. Viimaste aastatega on suurenenud ka Kaitseliidu malevate huvi. Mariana sõnul osales 2010. aastal kursusel esimene mees. Pärast seda hakkas mehi järjest rohkem tulema, selgi kursusel kokkas väliköögis kuus meest, nende seas ka üks kaitseväelane. Köögis on Mariana hinnangul kõige efektiivsemad segameeskonnad. „Rootsi katel eeldab füüsilist tugevust,“ märkis ta.
Unistused teoks
Õppur Sirje Vahtramäe Lääne malevast kinnitas, et välikoka kursusel osalemine on olnud tema pikaajaline soov.
„Välitoitlustuse vastu tundsin huvi juba koolitüdrukuna tantsupidudel osaledes. Välikatlad olid põnevad ja kokad väga sümpaatsed,“ rääkis ta. Tõuke kursusel osaleda sai Sirje aga 2015. aasta admiral Pitka patrullvõistluselt. „Avastasin üllatusega, et naiskodukaitsjate seas teeb süüa ka üks tuttav kaitseliitlane,“ meenutas ta. Pärast seda uuris naine, kuidas kursusele pääseda. Selgus, et ei piisa pelgalt töölepingust, vaid tuleb astuda ka Kaitseliidu vabatahtlikuks liikmeks. Hiiumaa malevkonda astus Sirje 2017. aasta kevadel, aga et selle aasta kursus oli juba jõudmas poole peale, tuli oodata uut võimalust. Enne veel sai ta masstoitlustamise kogemuse toitu transportides. Kaitseliidu avalike suhete osakonnas töötades tuli 2015. aasta jõulude ajal tööautoks olnud Chrysler Grand Voyager Scoutspataljoni köögis otsast lõpuni toidutermoseid täis laduda ning moonaga Paldiskist Oleviste kirikusse sõita, kus toimus vähekindlustatud perede jõulupidu. Naljaga pooleks ütles Sirje, et see oli justkui vaheaste kursusele. „Püüan kursusel tubli olla ja püstitatud ülesannetega hakkama saada. Värskeid teadmisi rakendan kodumalevas juba suurõppusel Siil,“ lubas ta. „Kartuli-juustukook kanakoivaga ning vaarikad kohupiimavahuga olid supermaitsvad,“ kiitis Sirje kursusel valminud toitu.
Meeskokkade au hoidis teiste seas kõrgel Jõgeva maleva liige Ülo Poolak. Kunagisest naljaviskamisest, et tema hakkab välikokaks ja metsas enam ei mütta, on saanud tegelikkus. Kursusel sai Ülo peakokana esimeste seas käe valgeks. „Jagasin väliköögis tööülesandeid, lisasin veidi soola, tegin munaputru ja jälgisin, kuidas targemad toimetavad. Tark õpib ju ikka teiste vigadest,“ muigas Ülo. Mehe sõnul on toidu tegemine metsas teistsugune, sest mets teeb igast roast erilise gurmee-eine. Huvi välikoka ameti vastu sai alguse jao toidukastist. „Kui lõkkel ikka muna, peekonit ja pannkooke küpsetada, pole paremat ampsu. „Sõdurina metsas maitseb üle kõige praad ning igal kujul kartul. Eks see „Karulas“ ole, mis rammu annab,“ kinnitas Ülo. Tulevikus näeb ta end ka välikoka ametis, kuid kinnitas, et ka metsast ta niipea ei loobu, sest ka seal on temast kasu.
MARGE TASUR
