Kolmas Kuperjanovi retk toimub laupäeval

Laupäeval, 3. märtsil on taas kavas Kuperjanovi retk – 23 kilomeetrit jalgsi või suuskadel Puurmanist Tabiverre, et meenutada saja aasta eest toimunut. Matka kontrollpunktides pakuvad põnevat tegevust politseinikud, kaitseliitlased, Kuperjanovi pataljon, punaristlased ja keskkonnaameti töötajad. Naiskodukaitse liikmete poolt on supp ja tee.


Esimese maailmasõja rindelt kodumaale saabunud leitnant Julius Kuperjanov määrati Tartumaa Kaitseliidu ülemaks. Pealetungiva Punaarmee eest taandus ta mõnekümne mehega Tartust Puurmani, jõudis sinna jõuludeks, korraldas valveteenistuse ja alustas partisanisalga moodustamist.

Jaanuari alguses korraldas Kuperjanov Puurmanist retki punaste tagalasse, ründas vastase sillavalveid ja korraldas punategelaste tabamiseks haaranguid.

Otsustav lahingutegevus algas ööl vastu 11. jaanuari. 13. jaanuari pärastlõunaks olid Jõgevale jõudnud kapten Karl Parts ja kaks soomusrongi. Kuperjanov ja Parts kohtusid Mõisamaa mõisa juures. Puurmani partisanidele, kel polnud püsse, saadeti soomusrongilt vajalikud relvad ja laskemoon.

Osa võitlejaid koos Kuperjanoviga võeti rongile ja kapten Partsi juhtimisel liikus tugevdatud dessandiga soomusrong Tabivere suunas. Enne südaööd jõudis see Tabivere raudteeülesõidu taha, dessant tuli rongilt maha ja hakkas liikuma raudteejaama poole. Punased avasid dessantlaste pihta kuulipildujatule. Soomusrong vastas kogu oma tulejõuga. Kui lahing juba käis, jõudis kohale teine soomusrong kapten Luiga juhatusel.

Puurmanist Tabiverre

Tabivere kiirel vallutamisel oli otsustavaks ootamatu rünnak, eestlaste hulljulge tegevus ja oma edu kindel ärakasutamine. Et punastel puudus võimalus Tartut juhtunust informeerida, oli võimalik nende patarei Äksis põgenema ajada ja saada tervelt kätte raudteesillad Amme jõel ning Emajõel. Loodi tingimused Tartu tagasi vallutamiseks.

“Ajaloolise Kuperjanovi salga retkega on ajaline nihe – 1918 toimus retk jaanuari alguses, aga praegu korraldame rahvamatka märtsi alguses, et osalejatele paremaid tingimusi tagada, kommenteeris matka toimumisaega Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik,” kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

Sel aastal on ilm ootamatult külm  ja matka nihutamisest suurt kasu pole. Osalejaid on praeguseks registreerunud vähem kui mullu ja kuigi esialgne tähtaeg on läbi, pikendati registreerimisaega 2. märtsini. Praegused ilmaolud võivad vähem karastatutele hirmuäratavad olla, aga prognoos lubab nädala lõpu poole mõningast soojenemist. Korraldajad ei pane pahaks, kui need, kes end algselt ei registreerinud, laupäeval siiski matkama otsustavad tulla.  Kirja saab end panna ka laupäeval kohapeal.

Vastupidiselt mullusele, on tänavu võimalik rada suuskadel läbida. “Meil on nii kokku lepitud, et rajameister teeb suusaraja ka kõrvale,” ütles kolonelleitnant Laaniste.

Oma kruus kaasa!

Kindlasti tuleb meeles pidada, et kuigi registreerumine toimub ja matka alustatakse  Puurmanis, tuleb oma sõidukid jätta Tabiverre. Osalejad toimetatakse Tabiverest Puurmani bussidega. Tabiverest hakkavad bussid inimesi Puurmani viima juba kell 9, kell 9.30 algab Puurmanis matkajate registreerimine. Osalustasu, välja arvatud lastele ja ajateenijatele, on 2 eurot. Kell 10.00 toimub retke avatseremoonia, millel osaleb Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili, kes on lubanud ka raja läbida.

Sellel aastal on veel mõni asi uus ja loodetavasti parem. Loodushoiu eesmärgil ei kasutata retkel enam ühekordseid joogitopse, sest nende kogus oli mullu korraldajatele häirivalt suur. Seega palutakse matkajatel lisaks veepudelile kaasa võtta oma kruus. Stardipaigas saab ka osta volditavaid ja korduvkasutatavaid kruuse.

Matka marsruudi kohta kaarte ei trükita, liikuda tuleb viitade järgi. Tänavu on viitadel kirjas ka teave Kuperjanovi salga tegevuse kohta Vabadussõjas. Peamiselt kulgeb trass kõvakattega teedel ja metsaradadel, vaid viimane lõik on asfaldil.

Kontrollpunktides pakutakse teed ja vett, kolmandas punktis on lisaks pirukad ja finišis jagavad Jõgeva naiskodukaitsjad sooja suppi. Kõik  retke lõpetanud saavad mälestuseks unikaalse medali.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus