Jõgeva kohvik Ateljee alustas koostööd Eestis tegutseva gruusia ettevõtja Aleksandre Kapanadzega, kes tutvustas oma kodumaa iidset veinikultuuri ja toiduvalmistamise traditsioone. Nüüdsest on Gruusias toodetud veinid ja keedised kohvikus ka müügis.
Aleksandre Kapanadze rääkis, et kauples gruusiapäraselt valmistatud toidukaupadega Jõgeva kevadlaadal, talle meeldisid väikelinna sõbralik aura ja siinne kohvik Ateljee. Nii sai alguse koostöö Jõgeva linna Aasta teo tiitli pälvinud toitlustusettevõttega.
Aleksandre Kapanadze korraldas kohvik Ateljee vabaõhualal Gruusia kööki tutvustava õhtusöögi, mille juhatas sisse selle maa rahvamuusika, interjöör oli kaunistatud Gruusia lippudega.
“Veinivalmistamise ajalugu ulatub Gruusias juba üle kaheksa tuhande aasta tagasi, mida tõestab ka Tamada pronkskuju, mille arheoloogid leidnud kaevamistel Vani linnas. Veinivalmistamine on olnud Gruusia majanduse põhiline haru sajandeid,” rääkis Kapanadze.
Tema sõnul kasutakse Gruusias veini valmistamisel kuevrisid – maa alla maetavaid savist veini kääritamise anumaid. “Kääritamisele minev mahl suletakse kuevrides kaanega ja kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib anuma ja reguleerib veini temperatuuri. Mõned kuevrid jäävad maa sisse kuni viiekümneks aastaks. UNESCO on lisanud Gruusia traditsioonilise veinitootmise vaimse kultuuripärandi nimekirja.”
Kapanadze rääkis, et Gruusia tuntuim veinitootmispiirkond on Kahheetia, mis jaguneb Telavi ja Kvareli alampiirkonadeks. Kahheetiast pärineb ka üks populaarsemaid ja veini valmistamisel enamkasutavaid viinamarjasorte `Rkatsiteli`, mis tõlkes tähendab punast kobarat. Samuti pärineb Kahheetiast viinamarjasort `Saperavi`, mis tõlkes tähendab värvimist, kuna viljaliha on punane ja pressimisel annab isegi väike kogus tumepunast värvi. Saperavist valmistakse kuulsat veinisorti Kindzmaraulit, samuti Mukuzanit ja poolmagusat Pirosmanit.
“Gruusia köögis kasutakse rohkesti aedvilju. Samuti on iseloomilik pähklite ja puuviljade kasutamine nii eraldiseisvana kui ka toitude koostises. Paljudes toitudes on baklazaan, tomat, paprika. Liharoogade valik on väga mitmekesine, leiab nii lamba-, kana-, sea- kui ka veiselihast roogasid. Maitseainetes domineerivad petersell ja till,” rääkis Kapanadze. Ta küpsetas Ateljee vabaõhukohvikus ka šašlõkki.
“Šašlõkk gruusia moodi on sügav toiduvalmistamise kultuur, mille juurde kuuluvad liha küpsetamise ja söömise juurde käiv seltskond ning toostid,” ütles Kapanadze.
Magustoiduks oli fliotaina pähklikook, mida pakuti kohvi või tee juurde.
“Gruusia köögiga oli tutvuma tulnud rohkesti huvilisi. Sai kogeda eredaid maitseelamusi. Aleksandre Kapanadze oskas suurepäraselt jutustada oma maast ja rahvakommetest,” rääkis kohvik Ateljee perenaine Diana Lall.
“Kohtumisest arenes välja koostöö, mille tulemusena on meie kohvikus nüüd müügil Gruusias põliste traditsioonide järgi valmistatud veinid ja keedised,” lisas ta.
“Nautisin koos abikaasaga meeldivat ja romantilist gruusia toitude õhtut. Kohalikule toitlustusettevõtlusele tuleb kasuks, kui kohvikupidajad püüavad oma menüüd pidevalt uuendada, mitmekülgsemaks ja põnevamaks muuta,” ütles Kalle Pint.
Diana Lalli sõnul plaanib kohvik Ateljee korralda ka tulevikus erinevate maade rahvuskööke tutvustavaid üritusi.
JAAN LUKAS
