Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aasta on kätte jõudnud. Auväärse sünnipäeva puhul tehakse Eestile rohkesti kingitusi. Ühiskingitusega “EV100 igas külas” on oodatud liituma kogukondi, kes on otsustanud riigi juubeli puhul luua midagi jäävat, millest saab rõõmu nii oma küla rahvas kui küllatulijad.
“EV100 igas külas” Jõgevamaa koordinaatori Pille Tuti sõnul võiks kogukonna kingitusena valmida miski, millest kogukond on ammu unistanud, mõelnud või puudust tundnud, olgu see siis mõni materiaalne asi, nagu lipuväljak, mänguplats või kogukonna aed, või hoopis vaimset laadi ettevõtmine, nagu kogukonna kroonika või kohalikku elu kajastav näitemäng. Kingituseks võib korda teha ka mõne kogukonnale olulise paiga või hoone, paigaldada mälestuspingi või -kivi, talletada oluliste inimeste, sündmuste või paikadega seotud mälestusi jne.
“Kingitus võiks olla selle kogukonna nägu ja tegu ning just nii suur või väike, nagu selle kogukonna võimalused lubavad. Peaasi on, et see oleks üheskoos ning südame ja mõttega tehtud ning et see jääks alles ja pakuks kõigile rõõmu ka siis, kui kodumaa juubel seljataga,” sõnas Pille Tutt.
Ehkki ettevõtmine kannab nime “EV100 igas külas”, pole see mõeldud üksnes külainimestele: liituma on oodatud ka linnades ja alevites tegutsevad kogukonnad. Ning kingitust ei pea tegema üks kogukond üksinda, vaid mitu kogukonda võivad ka n-ö seljad kokku panna.
Selleks, et ühiskingituses “EV100 igas külas” kaasa lüüa, tuleb kogukonnal või kogukondadel ühiselt leida see ainuomane ja püsima jääv “miski”, mis neid rõõmustab, mida neil vaja läheb, mille üle nad uhkust tunneksid ning mille tegemiseks nad oskusi ja ressurssi leiaksid. Lisaks kingituse valmistamisele tuleks seda aga ka esitleda või avada. See oleks siis justkui kingituse pidulik üleandmine.
“Kingituse üleandmise sündmusega võikski kogukond omal moel Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistada. Kingituse üleandmiseks võib juubeliperioodist – see kestab tegelikult veel päris kaua, kuni 2020. aasta 2. veebruarini – sobivaima päeva valida. Valiku aluseks võib olla näiteks mõni seik kogukonna või paiga ajaloost või pärimusest,” ütles Pille Tutt. “Samas võib ka mõne sündmuse, mis niigi oleks toimunud, seostada EV100 tähistamise ja kingituse üleandmisega.”
Kui kingituse tegemine otsustatud ja üleandmispäev valitud, tuleks kingitus ja sündmus registreerida “EV100 igas külas” maakondliku koordinaatori juures.
Esimene kink tehtud
Kõnealuse ühiskingitusega on kogu Eestis nüüdseks liitunud enam kui sada kogukonda. Jõgevamaal on kingituse teinud juba Pajusi külaselts: nemad püstitasid möödunud aasta augustis oma külamaja juurde sepistatud jalgvärava. Külamajaks on kogukonna eestvõttel renoveeritud varem tühja ja lagunevana seisnud Pajusi mõisa pargivahi maja. Sepisväraval on praktiline otstarve, ent see on ka justkui sümboolne koduvärav, mis vahepeal kaugemaid radu käinutele naastes alati avaneb. Pajusi rahva juubelikingitus anti üle möödunud aasta augustis toimunud üleriigilise lõõtspillipäeva ajal.
“See on hea näide sellest, kuidas kingituse esitlemine seoti sobiva sündmusega, mis niikuinii oleks toimunud, nüüd aga veelgi kaalu juurde sai. Sündmus sai korralikult fotodele ja videosse jäädvustatud ning seda esitleti Viljandimaal toimunud liikumise Kodukant 12. Maapäeval, kus viibis ka president Kersti Kaljulaid,” ütles Pille Tutt.
Tema sõnul on juba teada, et sel aastal teevad kingituse Kasepää kogukond ning Halliku haridusseltsi ja Põltsamaa linna rahvas. Ent tore oleks, kui kingituse tegijaid oleks palju rohkem.
“Oleme koos teiste EV100 maakondliku töörühma liikmetega Jõgevamaa igas servas kogukondadega rääkimas käinud. Kingituse tegemise mõtteid on paljudel, aga paljudel jääb nende teostamine raha taha,” sõnas Pille Tutt. “Ehkki kingituse tegemise all polegi mõeldud millegi uue ja uhke ehitamist, vaid pigem vana kordategemist, ei piisa ka selleks tavalisest inimestest ja rehadest, vaid natuke finantsi on ka ikka vaja. Hiljuti saigi Leader-meetmest ja EV100 programmist raha taotleda. Kui tulemused selgunud, siis tuleb kingituse tegijaid loodetavasti juurde. Ka uued omavalitsusstruktuurid on käivitumas. Loodetavasti leidub uutel valdadelgi tahtmist kogukondi kingituste tegemisel aidata.”
Pille Tuti sõnul on EV100 programmitoimkond korraldanud juba kolm rahataotlusvooru. Esimesest, 15 000 eurose maksumusega suurprojektide voorust ei tulnud meie maakonda ühtegi toetust, teisest, kuni 1500 euroste projektide voorust tuli üks. Detsembris lõppes kolmas voor. Selles sai taotleda toetust kingituste ja sündmuste reklaamiseks ja jäädvustamiseks. Taotlusvoorud ongi eri suunitlusega ja neid on veel tulemas.
Saab tunnustahvli
Iga kogukond, kes kingituse teeb ja seda sobiva sündmusega esitleb, saab “EV100 igas külas” tunnustahvli.
“Igale ettevõtmises osalevale kogukonnale tehakse selline märk, millel on peal nii kogukonna nimi kui ka sündmuse toimumise kuupäev. Pajusi külavärav ongi praegu meie maakonna ainus objekt, mille juures seda tunnustahvlit näha saab,” kinnitas Pille Tutt.
Tema sõnul võib üks kogukond jõuda juubeliperioodi jooksul ka mitu sündmust korraldada, ent tunnustahvleid siiski rohkem taotleda ei saa, kui ühe. Ning üksnes sündmuse korraldamise eest seda ei saagi, vaid valmima peab ikka ka mingi püsima jääv nähtus, st kingitus.
“EV100 igas külas” maakondliku kuraatori sõnul on praegu õige aeg kogukondi kingitusi tegema ärgitada, sest just praegu kavandatakse oma suviseid tegemisi ning suvi on kingituste tegemiseks ja sündmuste korraldamiseks üldjuhul kohasem aeg, kui talv.
“Loodetavasti saadakse üleskutsest positiivne süst ja otsustatakse killuke kodumaa juubelit ka oma kodukanti tuua,” arvas Pille Tutt.
“EV100 igas külas” käivitades mõtlesidki riigikantselei EV100 juhtrühm ja külaliikumine Kodukant sellele, et riigi juubeli tähistamine ei koonduks ainult pealinna ja teistesse suurematesse linnadesse, vaid jõuaks igasse Eestimaa nurka. Eestlased on ju end ikka uhkusega maarahvaks pidanud ning seepärast peaks ka riigi sünnipäeva tähistamisel olema külakogukondadel suur roll. “EV100 igas külas” põhimõtteks on: meie ise olemegi see riik, kes oma suurt sünnipäeva tähistab.
RIINA MÄGI
