Kiiksuga keskaeg muusikalilaval

DSC_0128-1

Palamusel on juba seitsmel suvel teoks saanud laste ja noorte muusikalilaager. Kui MTÜ Sokuturi seda tänuväärt ettevõtmist aastaid tagasi käivitanud poleks, tuleks see viivitamatult välja mõelda, sest Palamuse vallas, nagu selgub, on lihtsalt nii palju andekaid lapsi.


 Tänavune muusikalilaager alustas tööd möödunud teisipäeval ning reede õhtul oldi nelja päevaga lavavalmiks “küpsetatud” muusikaliga “Väike rüütel Rikardo” juba Palamuse rahvamajas publiku ees. Laupäeval anti sama tükiga veel teine ja kolmaski etendus.

Lavalugu põhines Henno Käo jutustusel. Muusikalilibreto vormis sellest Kaija Maarit Kalvet ning laulud kirjutas, nagu paljudel varasematelgi aastatel, Tartu Herbert Masingu kooli Palamuselt pärit muusikaõpetaja Liis Haagen. Tema oli koos Helen Kirsiga ka üks laagri lauluõpetajaid. Tantsud sündisid ja said selgeks Merleen Läänemäe käe all.

Muusikali lavastaja, tartlane Lennart Peep tõdes, et esimesel laagripäeval ei alustatud tööd siiski päris nullist: tekstiliste rollide täitjad olid varem välja valitud ning osaraamatu said nad kätte juba märtsis. Ka lauludele olid lapsed juba natuke “otsa vaadata” saanud. Sellele vaatamata võis nelja päeva töötulemust väikeseks imeks nimetada.

Muusikaline lavalugu viis vaataja rüütlite aega, ent samas “murdsid” sellesse kaugesse aeg-ajalt sisse tänapäevased keskkonnaprobleemid. Näiteks sai peaosalisele Rikardole lõpuks selgeks, et lohe tapmise asemel võib rüütel oma vaprust ja suutlikkust tõestada ka lohe kui väljasureva liigi päästmisega. Veel kogesid lavaloo tegelased, et sõbrad ja sõprus on siinilmas üks olulisemaid asju. Aga see oli nii keskajal ja on ka tänapäeval.

Teevad imet

“See on tõepoolest ime, mida siin lastega tehakse,” ütles nimiosalist Rikardot kehastanud Karl Eduard Kulli ema Tiina Kull. Laagris oli ka Karl Eduardi noorem õde Kertu. Tiina Kulli sõnul polnud lastel nädal aega koolimajas elades koduigatsuse tundmiseks mingit aega. Kertu helistas emale vahepeal ainult sellepärast, et tal oli musti retuuse vaja. Tiina õmbles need kähku valmis ja viis tütrele.

“Müts maha korraldajate ees! Selline laager on lihtsalt suurepärane,” kinnitas Tiina.

Laagri muusikaõpetajatelt Liis Haagenilt ja Helen Kirsilt sai küsitud, kuidas nad oma ülesanded ära jagasid.

“Liis tegi laulude õpetamisel ära põhitöö: tema kui nende autor teadis kõige paremini, mida esitajatelt nõuda,” ütles Helen. Liis lisas, et Helen aitas lauljaid jälle hääleseadega.

Erinevalt Liisist oli Helen muusikalilaagri loomingulises meeskonnas esimest korda. Palamuse olude ja laulvate lastega on ta aga hästi tuttav, sest on üks kohaliku laulustuudio juhendajatest.

Ei pelga tööd

“Muusikalilaagri vormis lastega töötamine oli minu jaoks uus ja erakordselt huvitav kogemus. Kui täiskasvanu eeldab tavaliselt, et laps väsib ruttu ega jaksa piisavalt tööd teha, siis siin oli näha, kui paljuks lapsed, kes endale eesmärgi on püstitanud, tegelikult võimelised on,” sõnas Helen.

Muusikalilavastust käis vaatamas ka NUKU teatri etendusejuht Liisi Tegelmann, kes varem paaril aastal laagris lavastajarollis olnud.

“Laagrilised on üsna noored, aga lugu sai sellest hoolimata arusaadavalt lahti mängitud ja vaatajani toodud. Ning ehkki tegemist oli juba kolmanda etendusega, tegutseti laval ikka tohutu energiaga,” ütles Liisi.

Kui mitmel viimasel aastal mängiti muusikali fonogrammi saatel, siis tänavu oli laval elav muusika, mida esitas Karmo Toome juhitav bänd. Selles flööti mänginud Anni Zimmermann on kunagi muusikalilaagris ka laulja ja näitlejana kaasa löönud.

“Väga lahe oli laagrit nüüd n-ö teise nurga alt vaadata. Ja nii tore on näha, et andekaid lapsi kogu aeg peale kasvab,” kinnitas Anni.

MTÜ Sokuturi muusikalilaagrit toetasid Palamuse vald, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgevamaa koostöökoda.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus